Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YELIKƐBUAMƆ KƐHÃ WEKU LƐ | GBALASHIHILƐ

Nɔ Ni Obaanyɛ Ofee Kɛtsĩ Awuŋayeli Gbɛ Yɛ Ogbãla Lɛ Mli

Nɔ Ni Obaanyɛ Ofee Kɛtsĩ Awuŋayeli Gbɛ Yɛ Ogbãla Lɛ Mli

 Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi heee amɛhe amɛyeee lɛ, amɛgbãla lɛ nyɛŋ aye omanye. Mɛni obaanyɛ ofee koni okaye awuŋa ni esaaa?

Nɔ ni abaasusu he yɛ sane nɛɛ mli

 Mɛni ji awuŋayeli?

 Wiemɔ ni ji awuŋayeli lɛ hiɛ shishinumɔi srɔtoi. Awuŋayeli ni wɔwieɔ he yɛ sane nɛɛ mli lɛ ji awuŋa ni wɔyeɔ kɛ́ wɔsusuɔ akɛ mɔ ko miiná suɔmɔ eehã wɔgbalashihilɛ mli hefatalɔ, loo wɔhefatalɔ lɛ miiná suɔmɔ eehã mɔ kroko. Ehãa wɔnuɔ he akɛ wɔgbãla lɛ eyaje oshãra mli. Kɛ́ mɔ ko miiye awuŋa yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ he lɛ, naagba bɛ he, eji awuŋayeli kpakpa. Ejaakɛ, gbalashihilɛ ji naanyobɔɔ ni mli wa ni fe fɛɛ ni kã adesai enyɔ ateŋ, ni esa akɛ wu kɛ ŋa lɛ fɛɛ abɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛbaanyɛ kɛbu amɛgbãla lɛ he.

 Biblia mli shishitoo mla: “Amɛjeee mɛi enyɔ dɔŋŋ, shi moŋ heloo kome. . . . Nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛtsa lɛ, gbɔmɔ ko akagbála mli.”​—Mateo 19:6.

 “Kɛ́ nɔ ko miihe afite ogbãla lɛ, awuŋayeli baanyɛ afee tamɔ lasu ni miibɔ bo kɔkɔ akɛ la ko miihe aje, ni ehɛleɔ bo shi akɛ esa akɛ otsu he nii oya nɔŋŋ.”​—Benjamin.

 Shi nɔ ni kɛ awuŋayeli ni esaaa lɛ baa ji, akɛɛ akɛɛ saji ni bɛ nɔdaamɔ nɔ kpakpa ko, kɛ gbeyei ni mɔ ko sheɔ akɛ egbãla lɛ yɛ oshãra mli. Kɛ́ wɔsumɔɔ wɔhefatalɔ lɛ yɛ wɔtsuiŋ tɔ̃ɔ lɛ, wɔyeŋ awuŋa ni esaaa. (1 Korintobii 13:4, 7) Datrɛfonyo ko ni atsɛɔ lɛ Dr. Robert L. Leahy lɛ ŋma akɛ: “Kɛ́ awuŋa ni oyeɔ lɛ bɛ nɔdaamɔ nɔ kpakpa ko lɛ, no moŋ baanyɛ afite ogbãla ni ootao obaayi lɛ.”

 Mɛni hãa ayeɔ awuŋa ni esaaa yɛ gbalashihilɛ mli?

 Kɛ́ okɛ mɔ ko bote gbalashihilɛ mli be ko ni eho, shi mɔ lɛ eyayeee bo anɔkwa lɛ, ewaaa kwraa akɛ obaaye awuŋa ni esaaa yɛ ogbalashihilɛ hee lɛ mli. Aloo ekolɛ, ofɔlɔi agbalashihilɛ tse akɛni amɛteŋ mɔ kome eyayeee anɔkwa lɛ hewɔ, ni no ehã ooshe gbeyei akɛ nakai nɔŋŋ ebaanyɛ eba lɛ yɛ ogbalashihilɛ lɛ mli.

 “Be ni mi ji gbekɛ lɛ, mipapa eyayeee mimami anɔkwa yɛ amɛgbãla lɛ mli, no hewɔ lɛ ewa waa akɛ mahe mɛi maye. Eji nɔ ko ni eye mi awui waa yɛ migbãla lɛ mli, ejaakɛ ehãa ewaa kɛhãa mi akɛ mahe miwu maye.”​—Melissa.

 Nɔ kroko hu nɛ: Kɛ́ bei pii lɛ, onuɔ he akɛ ohefatalɔ lɛ yeŋ bo anɔkwa lɛ, ewaŋ kwraa akɛ obaanu he akɛ mɛi komɛi miitao amɛfite ogbãla lɛ. Kɛ́ okwɛɛɛ ni ahi lɛ, obaamu sane naa po akɛ, kɛ́ hegbɛ ko jie ehiɛ nɔŋŋ lɛ, ohefatalɔ lɛ baashi bo ni ekɛ mɔ kroko ayahi shi.

 “Abi ni miwu afata enaanyo ko ayemforo bialɔi lɛ ahe, ni no baabi ni yɛ yookpeemɔ lɛ mli lɛ, yɛ be kɛ beiaŋ lɛ miwu kɛ ayemforo bialɔi yei lɛ eko anyiɛ loo ekɛ lɛ ajo. Susumɔ nɛɛ hãaa mitsui anyɔ mimli kwraa. Minyɛ enɔ koni ekakpɛlɛ nɔ akɛ ebaafata bialɔi lɛ ahe.”​—Naomi.

 Maŋ fɛɛ maŋ nɔ kɛ bɔ ni amɛfeɔ amɛyookpeemɔ amɛhãa, ni akɛ Kristofoi lɛ, esa akɛ wɔhã Biblia mli shishitoo mlai akudɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ. Ani nilee yɛ susumɔ ni Naomi ná lɛ mli? Amrɔ nɛɛ kɛ́ esusu nɔ ni ba lɛ he lɛ, enaa akɛ ebɛ yiŋtoo ko hewɔ ni esa akɛ eye nakai awuŋa lɛ. Ewie akɛ: “Miyanu he akɛ mihefatalɔ lɛ baaje misɛɛ. Minu he akɛ miwu kɛ mi toɔ yei krokomɛi ahe, shi asomoaŋ mi diɛŋtsɛ misusumɔ kɛkɛ ni.”

 Ekɔɔɔ he eko bɔ ni onuɔ he ohãa lɛ, awuŋayeli ni esaaa lɛ baanyɛ ahã onu he akɛ, ohefatalɔ lɛ yeee bo anɔkwa ni obaafo sane ofɔ̃ enɔ. Enɛ baanyɛ ekɛ naagbai ni baanyɛ afite ogbãla lɛ aba loo ewo bo hela.

 Biblia mli shishitoo mla: “Awuŋayeli tamɔ kansa.”​—Abɛi 14:30, Easy-to-Read Version.

 Te obaafee tɛŋŋ oye ohe nɔ koni okaye awuŋa bɔ ni esaaa?

 Feemɔ nibii ni baahã ohe ohefatalɔ lɛ oye waa. Nɔ najiaŋ ni obaatao nibii ni tsɔɔ akɛ ohefatalɔ lɛ yeee bo anɔkwa lɛ, susumɔ nibii ni ohefatalɔ lɛ efee ni tsɔɔ akɛ eyeɔ bo anɔkwa lɛ ahe.

 “Misusuɔ sui kpakpai ni miwu yɔɔ Iɛ ahe. Kɛ́ miwu ná be ehã mɔ ko lɛ, no tsɔɔ akɛ esusuɔ mɔ lɛ he jogbaŋŋ, shi no etsɔɔɔ akɛ eefee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ eyɛ mɔ lɛ he suɔmɔ. Ehe bahia ni makai mihe akɛ, eyɛ mli akɛ mifɔlɔi agbãla lɛ eyayeee omanye moŋ, shi no etsɔɔɔ akɛ minɔ lɛ hu yeŋ omanye.”​—Melissa.

 Biblia mli shishitoo mla: ‘Suɔmɔ heɔ nibii fɛɛ eyeɔ.’​—1 Korintobii 13:4, 7.

 Kaasusu akɛ susumɔ ni ohiɛ yɛ ohefatalɔ lɛ he lɛ ji anɔkwale. Dr. Leahy ni wɔtsĩ etã mra mli yɛ sane nɛɛ mli lɛ ŋma akɛ: “Bei pii lɛ, wɔnuɔ he akɛ nɔ ni wɔsusuɔ lɛ ji anɔkwale lɛ. Hekɛnɔfɔɔ ni wɔnáa akɛ eji anɔkwale hewɔ lɛ, wɔsusuɔ akɛ wɔná odaseyeli ni maa nɔ mi. Shi kɛ́ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ sane ko ji anɔkwale lɛ, no etsɔɔɔ doo akɛ anɔkwale ni, ni bɔ ni wɔnuɔ he akɛ wɔyɛ nɔmimaa lɛ nyɛŋ afee odaseyeli lɛ diɛŋtsɛ.”

 “Kɛ́ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni wɔbaana ni eeya nɔ lɛ, wɔmuɔ sane naa akɛ nɔ ko gbonyo ji nɔ ni yaa nɔ lɛ, ewaŋ kwraa akɛ wɔkɛ naagba baaba wɔgbãla lɛ mli.”​—Nadine.

 Biblia mli shishitoo mla: “Nyɛhãa gbɔmɛi fɛɛ alea nyɛniiashishinumɔ lɛ.”​—Filipibii 4:5.

 Okɛ ohefatalɔ lɛ asusu nibii ni gbaa onaa lɛ ahe. Ekɔɔɔ he eko nɔ ni hãa oyeɔ awuŋa lɛ, okɛ ohefatalɔ lɛ agba sane koni nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ lɛ nyɛba gbeekpãmɔ yɛ bɔ ni nyɛkɛ mɛi ni jeee nyɛhefatalɔi lɛ baaye ahã lɛ he, bɔ ni baahã nyɛ fɛɛ nyɛtsui baanyɔ nyɛmli.

 “Kɛ́ okɛ ohefatalɔ lɛ miigba enɛ he sane lɛ, ná susumɔ lɛ akɛ ohefatalɔ lɛ sumɔŋ ni efee nɔ ko ni baagba onaa, ni akɛ lɛ hu eebɔ mɔdɛŋ ni ekpɛ yiŋ ni ja. Ná nɔmimaa akɛ ohefatalɔ lɛ ehiɛɛɛ jwɛŋmɔ fɔŋ ko. Ekolɛ, ohãa sane gbaa onaa oya tsɔ, ni okpaa babaoo gbɛ tsɔ yɛ ohefatalɔ lɛ dɛŋ. Loo ekolɛ, ohefatalɔ lɛ yɔseko akɛ enáaa be ni fa ehãaa bo.”​—Ciara.

 Biblia mli shishitoo mla: “Mɔ ko mɔ ko akaya nɔ etao nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ebaaná he sɛɛ, shi moŋ nɔ ni mɔ kroko baaná he sɛɛ.”​—1 Korintobii 10:24.

Aná kɛjɛ wolo ni ji The Jealousy Cure lɛ mli.