Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Uvua mumanye anyi?

Uvua mumanye anyi?

Bena Yuda bavuaku bafumine “mu matunga onso a muinshi mua diulu” pavuabu baye ku Yelushalema mu Pentekoste wa mu 33 anyi?

Musumba wa bantu mu njila mu Yelushalema, mu Pentekoste wa 33

Mu diumvuangana ne muyuki udi mu Bienzedi 2:5-11, Philon mufundi mukuabu muena Yuda uvuaku pende tshikondo atshi wakalonda muyuki udi umvuija muvua musumba wa bantu mulue mu Yelushalema mu Pentekoste wa mu 33.

Philon wakafunda bua bantu bavua baya ku Yelushalema ne: “Bantu bungi kabuyi kubala ba mu bimenga bia bungi bakalua; bamue bafumina miaba ya kule, bakuabu diamuamua dia Mbuu, ku Est ne ku Ouest, ku Nord ne ku Sud, bumbukila miaba yonso.” Wakatela kabidi mêyi a mu mukanda uvua Agipa I, muikulu wa Helode Munene mutumine Caligula amperere wa bena Lomo. Mu mukanda eu Agipa wakamba bua Yelushalema ne: “Tshimenga tshinsantu ki ntshimenga tshikulu tshia ditunga dia Yudaya nkayadi to, kadi ntshia matunga makuabu a bungi kabidi bua bungi bua benamu badi baye kusombela mu matunga adi matshinyunguluke.”

Agipa wakatela miaba ivua bena Yuda ba bungi basombele, mu miaba ayi muvua: miaba mile ya mu Mezopotamiya, ku Nord kua Afrike, mu Asie mukese, mu Grèce ne mu bidila bia mu Mediterane. Mumanyi kampanda diende Joachim Jeremias udi wamba ne: “Nansha mudi ditela dia miaba eyi kadiyi diakula menemene bua ngendu, bantu bavua baya ku Yelushalema bualu bavua belele bena Yuda bakole bonso mukenji wa kuyaku.”​—Dutelonome 16:16.

Bantu binunu ne binunu bavua baya ku bibilu bia bena Yuda mu Yelushalema bavua basombela penyi?

Biyoyi bia malongo bivuabu bapete mu Yelushalema

Mu Yelushalema bavua benza bibilu bisatu ku tshidimu: Pasaka, Pentekoste ne Tshibilu tshia bitandatanda. Mu bidimu lukama bia kumpala, bantu binunu ne binunu bavua baya mu Yelushalema bua kusekelela bibilu ebi, bumbukila mu Isalele mujima ne mu miaba yonso ivua bena Yuda basombele. (Luka 2:41, 42; Bienzedi 2:1, 5-11) Bantu bonso aba bavua dijinga ne muaba wa kulala.

Bamue bavua mua kulala kua balunda babu; bakuabu bavua balala mu nzubu ya difutshila. Ba bungi bavua basombele mu ntente anyi ku bimanu bia mu tshimenga. Mu matuku a Yezu a ndekelu mu Yelushalema, uvua musombele mu tshimenga tshia Betaniya tshivua pabuipi apu.​—Matayi 21:17.

Mu nzubu ya bungi ya pabuipi ne ntempelo muvua malongo manene a bianza. Nzubu eyi ke itudi mua kuamba ne: ivua nzubu ya tshilala benyi muvua bena luendu basombela ne bowela mâyi kumpala kua kubuela mu ntempelo. Mufundu uvuabu basangane mu umue wa ku nzubu ayi udi uleja ne: Theodotus muakuidi ne mulombodi wa nsunagoga wa muaba au “uvua muibake nsunagoga au bua kuikala kubadilamu Torah, mmumue ne: mikanda itanu ya ntuadijilu ya mu Bible ivua Mose mufunde, muibake kabidi nzubu ya tshilala benyi, mukokeshe ne mâyi bua benyi bavua kabayi ne mushindu.”