Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Baibel eo Ej Ukot Mour Ko

Baibel eo Ej Ukot Mour Ko

Baibel eo Ej Ukot Mour Ko

Ta eo ear kamaroñ juõn eman me ear jino kõbatat marijuana im tobacco jen ke ear drik, bwe en bwijrõk jen mõnit kein? Ta eo ear jibõñ juõn eman me elukkun kar lej im ekin kabata ñõn jela drebij an illu im anjo jen an kaljiklok armij ro jen ailiñ ko jet? Jen lale ta eo armij rein ruo rej ba.

PROFILE

ETAN: HEINRICH MAAR

RIDTAN: 38

AILIÑ: KAZAKHSTAN

MOUR EO AN KAR MOKTA: JUÕN EO EAR AÑŨR MARIJUANA IM JIKKA

MOUR EO AÕ KAR MOKTA: Iar lotak ilo turõkin ailiñ in Kazakhstan, enañin 70 mail etolok jen bukwon eo ilo Tashkent. Ilo jikin in, elap an mõrã im bwil ñe ej ien rak, ej tõbar 110 degree, im ñe ej ien añõneañ, ej wõnlõllok ñõn 15 degree molo, ej juõn jikin elukkun emõn ñõn kallip grep im marijuana.

Jinõ im jema rar jimor itok jen ailiñ in Germany. Irro jimor rar tõmak ilo Kraist bõtab rar jab jerbale men ko rar katak jen kabuñ eo airro. Meñe eindrein, rar katakin iõ ñõn kiili “Jar eo an Iroij.” Ke ear 14 aõ yiõ, jinõ im ledrik eo jeiõ eridto rar katak Baibel iben Dri Kennan ro an Jeova. Juõn ien, ke Dri Kennan rein ruo rar katak iben jinõ, iar roñ air kwalok ñõn e ãt eo etan Anij, Jeova, jen Baibel eo an emor. Men in ear lukkun kaitoklimoik iõ. Jinõ ear bwijrõk jen an katak, im kin men in ear jab lap aõ katak kin Anij. Bõtab, jet ien tokelik ilo jikuul, dri kaki eo aõ ear kwalok elõñ kain bwebwenato ko reriõp ear roñ kin Dri Kennan ro an Jeova. Kinke ikin ber ilo kwelok ko an Dri Kennan ro an Jeova jet ien iben ledrik eo jeiõ, iar ba ñõn dri kaki eo aõ bwe ejjab mol men ko ear ba.

Ke ear 15 aõ yiõ, kar jilkinlok iõ ñõn Leningrad, kiõ ej St. Petersburg, ilo Russia, bwe in katak kin juõn jerbal. Iar jiroñ ro me rar jokwe iba men ko iar katak kin Jeova. Bõtab, iar jino kõbatat. Ke iar lolok baamle eo aõ ilo Kazakhstan, ear biruru ñõn aõ wia marijuana, meñe kien eo ear kamoiki. Iar bareinwõt irak lã jen joñõn vodka im wain.

Iar kamwij aõ jikuul in katak kin jerbal, inem tokelik iar erom juõn dri tõrinae ñõn Russia iomin ruo yiõ. Mekarta, iar kememej wõt men ko iar katak jen Baibel eo ke iar drik. Ke ear or ien ko rebellok, iar konono kin Jeova ñõn dri tõrinae ro mõta im iar jojomare Dri Kennan ro an Jeova ñe rej kwalok nan in riõp ko nae ir.

Elikin aõ kamwij aõ jerbal in tõrinae, iar emakõtlok ñõn Germany. Ke iar ber ilo kamp eo an ro rej jen ailiñ ko jet, kar letok ñõn iõ juõn buk in katak Baibel me Dri Kennan ro an Jeova rar kõmõne. Ear lap aõ itoklimo in riiti buk eo im iar lukkun tõmak bwe men ko iar riiti jen buk eo rar mol. Bõtab, ear bin aõ jolok aõ añũr jikka im marijuana. Elikin jet wõt ien, iar emakõt ñõn juõn jikin ebake bukwon eo etan Karlsruhe. Ilo ijo, iar iion juõn Dri Kennan ro an Jeova, im ear jino katak Baibel iba.

WÃWEN AN KAR BAIBEL EO UKÕT MOUR EO AÕ: Jen mokta, iar tõmak bwe Baibel eo kar Nan in Anij. Im elikin aõ riiti buk in katak Baibel eo, iar tõmak bwe Baibel eo ej uaki aolep kajitõk ko raurõk kin mour. Meñe ear to aõ bwijrõk jen mõnit ko aõ ak tokelik iar jerbale nan in kakabilek eo ilo 2 Dri Korint 7:1 im iar beek bwe in karreoik iõ jen “etton otemjej in kõniek kab ar” ikijen aõ jolok marijuana kab jikka.

Iar maroñ bwijrõk jen aõ kajerbal marijuana ilo mõkõj. Ak kin jikka ear bõk jiljino aliñ ñõn aõ bwijrõk jene. Juõn ran, eo me ear katak Baibel iba ear kajitõk, “Ta eo ej unin am mour?” Kajitõk in ear kamakõt iõ ñõn lukkun lemnok kin aõ añũr jikka. Elõñ alen iar kajeoñ in bwijrõk jen aõ kõbatat. Kiõ, iar bebe ñõn jar mokta jen aõ bõk juõn jikka ijellokin aõ bõke im jar ñõn Anij kin jeorlok bwir tokelik. Ilo 1993, iar karõk juõn ran bwe in bwijrõk. Kin jibõñ eo an Jeova, ijañin bar uñir juõn jikka jen ien eo.

WÃWEN AÕ KAR BÕK TOKJEN: Kiõ emõnlok aõ mour kinke ijjab kõbatat marijuana im jikka, men ko me rej kokkure elap jããn im kanañinmij armij. Kiõ, ij bõk juõn jerammõn elap ñõn jerbal ilo ra eo ilo Germany an Dri Kennan ro an Jeova. Elap aõ mõnõnõ bwe iar katak ñõn jerbale nan in kakabilek eo jen Baibel ilo mour eo aõ! Kin aõ jela ta eo Baibel ej katakin, ijela kin unin aõ mour.

PROFILE

ETAN: TITUS SHANGHADI

RIDTAN: 43

AILIÑ: NAMIBIA

MOUR EO AN KAR MOKTA: JUÕN UAN KUMI ELEJ

MOUR EO AÕ KAR MOKTA: Iar ridtolok ilo juõn bukwon ilo Ohangwena, ej ber itueañin Swakopmund. Armij ro ilo jikin in rar jorran im mij jen tõrinae eo ear walok ilo yiõ ko ikõtan 1980 ñõn 1990. Ilo bukwon eo aõ, armij renaj watõk yuk juõn mõman elañe kwojela kilen ire im kwomaroñ mõn ladrik ro jet. Kin men in, iar katak bwe in jela kilen ire.

Ke iar kamwij aõ jikuul, iar etal im jokwe iben juõn aõ wũllepa ilo bukwon eo etan Swakopmund. Ejjabto ke iar tõbartok jikin in, iar koba iben juõn kumi in likao me rej kabata. Kimar etal ñõn jikin ko me emo an armij in Africa ber ie, einwõt hotel ko im jikin irak biia ko, im kõmõn ire ie. Jet ien, kimar ire iben dri waj ro ilo jikin kein im bõlijmãn ro. Aolep boñ iar bõk iba juõn jãji eaitok im ekkañ bwe in maroñ pojõk in mõn jabrewõt eo enaj kabwijrõk iõ.

Juõn boñ, ke kimar kabata iben bar juõn kumi in likao, mõtõn jidrik in kar mij. Juõn ian likao ro jen kumi eo juõn ear itok ilikiõ tok im mõtõn wõt jidrik en kar jõbbare iõ ak juõn likao jen kumi eo aõ ear jãdetok im mõn e. Meñe men in ear walok, iar wõnmanlok wõt im kabata. Aolep ien ña eo mokta ij kõmõn ire ñe ij akwail iben jabrewõt, man ak kõra.

WÃWEN AN KAR BAIBEL EO UKÕT MOUR EO AÕ: Ilo ien eo mokta ke iar iion juõn kõra me ej juõn ian Dri Kennan ro an Jeova, ear riit tok ñõn iõ eon ko ilo Sam 37 im ear ba ñõn iõ bwe buk in Reveles̃õn ilo Baibel eo ej kwalok kin kalimur ko remõn me renaj walok ilju im jeklaj. Ak kinke ear jab ba ia eo ilo buk in kemelele ko kin kalimur kein rej ber ie, iar bõk juõn Baibel im riiti aolepen buk in Reveles̃õn boñin eo wõt. Ear lukkun emõn iba kalimur eo iar riiti ilo Reveles̃õn 21:​3 ,4 bwe “e naj ejelok bar mij, im re jamin bar liãjlol, ak jõñ, ak iñtan.” Iar mõnõnõ in katak Baibel ke kõra ro rar bar jeblaktok.

Ear lukkun bin aõ ukot wãwen lemnok ko aõ im mwiliõ. Ak iar katak jen Jerbal 10:34, 35 bwe “Anij e jab lemnok kin okõtõn armij: A ilo ailiñ otemjej eo ej mijõk E, im jerbale kwojarjar, ej kabuñburuen.” Iar bareinwõt kate iõ ñõn jerbale Dri Rom 12:18: “Elañe e maroñwe, einwõt ej ber ibemi, komin ainemõn iben armij otemjej.”

Ijellokin wõt aõ drebij aõ illu, iar bareinwõt aikwij kabwijrõk aõ añũr jikka. Elõñ alen ear toor drenin kemjalal jen meja ñe ij jar ñõn Jeova bwe en jibõñ iõ. Ilo jinoin ear bwir men eo iar kõmõne kinke ikin ba iba mõke im ba, eokwe ej “jikka eo drein” ij kõbatate im emwij, im jar tokelik, eñin unin iar jab lo tõbrõk. Eo ear katak Baibel iba ear jibõñ iõ ñõn lo aurõkin aõ jar mokta jen aõ lemnok in bõk juõn jikka. Iar aikwij jab ber iben ro rej kõbatat jikka. Bareinwõt iar jerbale nan in rejañ eo kar letok ñõn ña bwe in konono iben dri jerbal ro mõta kin joñõn kauwatata in kõbatat jikka. Wãwen in iar kõmõne ear lap an jibõñ iõ kinke dri jerbal ro rar jab bar letok jikka ñõn ña.

Tokelik, iar bwijrõk jen aõ kõbatat im illok jen wãwen mour eo aõ kar mokta. Elikin jiljino aliñ in aõ katak im jerbali men ko iar katak kaki jen Baibel, iar maroñ baptais einwõt juõn Dri Kennan ro an Jeova.

WÃWEN AÕ KAR BÕK TOKJEN: Iar tõmak bwe kabuñ eo an Dri Kennan ro an Jeova emol ke iar lo air kwalok yokwe ñõn dron, meñe eoktõk kil ko kiliir ak ailiñ ko air jen dron. Meñe ijañin kar baptais, juõn eman ilo kabuñ in me eoktõk kil eo kilin jen ña, ear karuwaineneik iõ ñõn mõña ilo mweo imõn. Ear einwõt juõn ettõnak kinke ijañin kar jijõt im bwebwenato ilo ainemõn iben bar juõn me eoktõk kil eo kilin jen ña, im mõña iben dron ilo mweo imõn. Kiõ ij juõn uan rolul eo eburukuk im ej kwalok yokwe ibelakin lõl.

Ilo ien eo mokta, dri waj ro an jikin ko im bõlijmãn ro rar kajeoñ in ukot mour eo aõ ak rar jab lo tõbrõk. Baibel eo wõt ear maroñ ukot mour eo aõ im kiõ ij lo mõnõnõ.

[Naan ko ilo peij 27]

“Elõñ alen ear toor drenin kemjalal jen meja ñe ij jar ñõn Jeova bwe en jibõñ iõ”