1-3. Ewi wãween an kar Jijej naajdik jarlepju eo ilo kar Betseida? (Lale pija eo itulõñ.)

 L̦ÕMN̦AK m̦õk kõn men ko rej wal̦o̦k ilo iien in. (Riit Matu 14:14-21, UBS.) M̦okta jãn kar raan in Kijoone eo ilo iiõ eo 32, juon jarlepju in armej ear itok ñan ippãn Jijej im rũkal̦oor ro an ilo jikin eo etan Betseida. Bukwõn in ear pãd ilo turin Lom̦al̦o in Galili. Kar jete armej ro ilo iien in? Kar enañin 5,000 em̦m̦aan im bareinwõt elõñ kõrã im ajri ro ippãer.

² Ke Jijej ear lo armej rein, ear tũriam̦okake er. Kõn men in, ear kõmour ro rar nañinmej im katakin armej ro elõñ men ko kõn Aelõñ eo an Anij. Ke ear jino boñ, rũkal̦oor ro rar ba ñan Jijej bwe en jiroñ armej ro bwe ren ilo̦k. Etke? Kõnke armej rein ren etal im wia kijeer. Ak Jijej ear ba ñan rũkal̦oor ro an: “Kom̦ eo kom̦win lel̦o̦k kijeer.” Naan kein an Jijej remaroñ kar kabwilõñ rũkal̦oor ro an kõnke ear wõr ippãer l̦alem wõt l̦oob in pilawã im ruo ek.

³ Kõn an Jijej tũriam̦o kõn armej ro, ear kõm̦m̦ane juon menin bwilõñ ñan jipañ er. Im eñin menin kabwilõñlõñ eo wõt me ej wal̦o̦k ilo aolep bok in gospel kein emãn, Matu, Mark, Luk, im Jon. (Mark 6:35-44; Luk 9:10-17; Jon 6:1-13) Jijej ear ba bwe rũkal̦oor ro an ren jiroñ armej ro bwe ren jijet ioon ujooj eo, im ren kajenolo̦k er bwe en wõr 50 ak 100 armej ilo juon kumi. Innem, ãlikin an jari m̦õñã ko, ear jino “lil̦o̦k ñan ro rũkal̦ooran, im rar ajeji ñan armej ro.” Ekabwilõñlõñ bwe meñe ear dik m̦õñã ak ear wõr bwe ke rar ajeji! Kiiõ l̦õmn̦ak kõn men in: Jijej ear kõjerbal jejjo wõt iaan rũkal̦oor ro an ñan naajdik elõñ to̦ujin armej.​—Lale kõmel̦el̦e 1. *

4. (1) Ta eo el̦ap an aorõk ippãn Jijej im etke? (2) Ta eo jenaaj lale ilo katak in im ilo katak eo tok juon?

 ⁴ Men eo ear l̦apl̦o̦k an aorõk ippãn Jijej ej kõn wãween eo emaroñ naajdik rũkal̦oor ro an kõn m̦õñã ko ilo kõkkar. Ta m̦õñã ko ilo kõkkar? Ej katak ko rem̦ool jãn Naan in Anij. Jijej ear jel̦ã bwe eaorõk ñan aer katak kõn Naan in Anij kõnke eñin men eo ej tõll̦o̦k er ñan mour indeeo. (Jon 6:26, 27; 17:3) Kõn men in, Jijej ear jol̦o̦k elõñ awa  ippãn rũkal̦oor ro an ñan katakin er. Ear kõm̦m̦ane men in kõnke ear tũriam̦okake er ãinwõt an kar tũriam̦o kõn armej ro me ear naajdik er kõn pilawã im ek. (Mark 6:34) Bõtab, Jijej ear jel̦ã bwe m̦õttan jidik enaaj jepl̦aak ñan lañ. (Matu 16:21; Jon 14:12) Innem, ñe Jijej ej pãd ilañ, ewi wãween an naaj wõnm̦aanl̦o̦k im naajdik Kũrjin ro ioon lal̦ in kõn m̦õñã ko ilo kõkkar? Eokwe, ãinwõt an kar Jijej kõjerbal jet wõt iaan rũkal̦oor ro an ñan naajdik jarlepju in armej ro ek im pilawã, enaaj kõm̦m̦ane ejja men in wõt. Enaaj kõjerbal jet wõt iaan ro doon ñan lel̦o̦k katak ko ñan aolep Kũrjin ro rem̦ool. Ak wõn rein me enaaj kõjerbal er? M̦okta jãn ad uwaake kajjitõk in, jen lale ewi wãween Jijej ear kõjerbal jejjo wõt iaan rũkal̦oor ro an ñan lel̦o̦k katak ko rem̦ool ñan elõñ ri kapit ro ilo raan ko an rijjelõk ro. Innem, ilo katak eo tok juon, jenaaj lale kajjitõk in eaorõk: Wõn ro Jijej ej kõjerbal er rainin ñan naajdik kõj ilo kõkkar ak letok katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦?

5, 6. (1) Ta pepe eo eaorõk Jijej ear kõm̦m̦ane bwe en wõr wõt katak ko ñan rũkal̦oor ro an ñe enaaj mej jãn er? (2) Ta ko Jijej ear kõm̦m̦ani ñan kõpooj rijjelõk ro an ñan kõm̦m̦ane juon jerbal eaorõk ãlikin an naaj mej?

⁵ Ekkã an juon em̦m̦aan im ej bõran juon baam̦le kõm̦m̦an karõk l̦o̦k im̦aan bwe baam̦le eo an en jab jerata im pãd ilo aikuj ñe enaaj mej ak jako jãn er. Ejjel̦o̦k oktak men in jãn men eo Jijej ear kõm̦m̦ane. Jijej, eo me ej Bõran eklejia eo, ear bar kõm̦m̦an karõk l̦o̦k im̦aan bwe en wõr wõt katak ko im naan in tõl ko ñan rũkal̦oor ro an bwe ren jab pãd ilo aikuj ñe enaaj mej ak jako jãn er. (Epesõs 1:22) Ñan waanjoñak, enañin ruo iiõ m̦okta jãn an kar Jijej mej, ear kõm̦m̦ane juon pepe ekanooj l̦ap im aorõk. Ear jino kããlõt jet wõt iaan rũkal̦oor ro an bwe en kab kõjerbal er ñan lel̦o̦k katak ko jãn Naan in Anij ñan aolep rũkal̦oor ro jet. Jen lale ta eo ear Jijej ear kõm̦m̦ane.

⁶ Ãlikin an kar Jijej jar aolepen boñõn eo, ear aintok rũkal̦oor ro an im kããlõt 12 iaaer bwe ren rijjelõk ro an. (Luk 6:12-16, UBS) Ium̦win ruo iiõ, ear jol̦o̦k el̦ap iien ippãn em̦m̦aan rein 12 im katakin er im likũt joñak ko rem̦m̦an ñan er. Ear jel̦ã bwe elõñ men ko rej aikuj katak. Eñin unin kar wõnm̦aanl̦o̦k im n̦aetaer “ro rũkal̦ooran.” (Matu 11:1, UBS; 20:17) Jijej ear katakin er ke ear lel̦o̦k naan in kauwe ko ñan er kajjojo im kwal̦o̦k kilen aer kwal̦o̦k naan. (Matu 10:1-42; 20:20-23, UBS; Luk 8:1; 9:52-55, UBS) Etke Jijej ear kõm̦m̦ane men kein? Ej alikkar bwe ear kõpooj er ñan kõm̦m̦ane juon jerbal eaorõk ãlikin an mej im jepl̦aak ñan lañ.

7. Ta eo Jijej ear ba me ear kaalikkar jerbal eo eaorõktata an rijjelõk ro?

⁷ Ta jerbal eo eaorõk kar kõpooj rijjelõk ro ñan aer naaj kõm̦m̦ane? Ke ear epaaktok raan in Pentekost eo ilo iiõ eo 33, ear alikkar bwe renaaj tõl ilo eklejia. Ak ta men eo eaorõktata im rein rar aikuj kõm̦m̦ane? Eokwe ãlikin wõt an kar Jijej jerkakpeje, ear kwal̦o̦k kõn men eo eaorõktata me renaaj aikuj kõm̦m̦ane. (Riit Jon 21:1, 2, 15-17.) Jijej ear ba ñan Piter im̦aan mejãn rijjelõk ro jet: “Kwõn naajdik Aõ jiip.” Ilo an kar Jijej ba men in, ear kwal̦o̦k bwe rijjelõk rein renaaj iaan ro me enaaj kõjerbal er ñan naajdik aolep rũkal̦oor ro an ak lel̦o̦k katak ko rem̦ool ñan er. Men in ej kwal̦o̦k joñan an Jijej lukkuun yokwe im kaorõk ‘jiip ro an’!—Lale kõmel̦el̦e 2. *

8. Ewi wãween Kũrjin ro rekããl ilo raan in Pentekost eo rar kwal̦o̦k aer kile ro me Kũraij ear kõjerbal er?

⁸ Ãlikin an Kũraij jerkakpeje, ear kõjerbal rijjelõk ro ñan naajdik ak lel̦o̦k katak ko ñan aolep rũkal̦oor ro me rar ri kapit. Ear jino kõjerbal er jãn raan in Pentekost eo ilo iiõ eo 33. (Riit Jerbal 2:41, 42, UBS.) Ri Ju ro im armej in aelõñ ko jet me kar kapit er kõn kajoor eo an Anij ilo raan in Pentekost eo, rar kile bwe rijjelõk rein rej ro im Kũraij ear kõjerbal er ñan lel̦o̦k katak ko rem̦ool. Kõn men in, “rar niknik ilo aer katak  ippãn rijjelõk ro” im tiljek ñan er. Kũrjin rein rekããl ilo iien in rar lukkuun kõn̦aan jel̦ã kõn katak ko rem̦ool jãn Naan in Anij. Im rar jel̦ã wõn ro rar maroñ katakin er men kein. Rar tõmake rijjelõk ro im rar reil̦o̦k ñan rein bwe ren kõmel̦el̦eik er naan ko an Jijej im men ko ear kõm̦m̦ani. Rar bar reil̦o̦k ñan rijjelõk ro bwe ren kwal̦o̦k mel̦el̦e ko rekããl kõn mel̦el̦ein eoon ko me rej kwal̦o̦k kõn Jijej. (Lale kõmel̦el̦e 3.) *​—Jerbal 2:22-36.

9. Ta eo rijjelõk ro rar kõm̦m̦ane me ear kaalikkar bwe rar jab kõjekdo̦o̦n jerbal eo aer eaorõktata?

⁹ Ear lukkuun em̦m̦an an rijjelõk ro kajejjete im lale eddo eo aer ñan naajdik ak lel̦o̦k katak ko ñan jiip ro an Jijej. Ñan waanjoñak, ear wõr juon apañ ear wal̦o̦k im emaroñ kar kõm̦m̦an jepel ilowaan eklejia eo ekããl. Apañ eo ej kõn m̦õñã. Jet rar illu kõnke kar lel̦o̦k kõj eo an kõrã ro me rej kõnono ilo kajin Hibru ak rar jab lel̦o̦k kõj eo an kõrã ro me rej kõnono ilo kajin Grik. Rijjelõk ro rar aikuj kõm̦adm̦õde apañ in. Ta eo rar kõm̦m̦ane? Rar kããlõt 7 em̦m̦aan ro bwe ren lale bwe aolep kõrã rein ren bõk kõj ko aer. Ejjel̦o̦k pere bwe enañin aolep rijjelõk ro rar jipañ ajeji m̦õñã ko ilo iien eo me Jijej ear naajdik jarlepju eo ilo kabwilõñlõñ. Bõtab kiiõ, rijjelõk rein rar kile bwe men eo eaorõkl̦o̦k me rar aikuj lel̦o̦k ñan eklejia ko ej bwe ren lel̦o̦k m̦õñã ko ilo kõkkar ak katak ko jãn Naan in Anij. Ilo wãween in, rar maroñ kõjerbal aolepen iien im maroñ ko aer ñan “kwal̦o̦k naan.”​—Jerbal 6:1-6.

10. Ewi wãween Kũraij ear kõjerbale rijjelõk ro im ri tõl ro an eklejia eo ilo Jerusalem?

¹⁰ Ilo iiõ eo 49, ear wõr juon kumi edik me ear lale aolep eklejia ko an Kũrjin ro jinoin. Wõn ro rar uwaan kumi in? Rijjelõk ro me rar mour wõt ilo kar tõre eo kab jet em̦m̦aan ro me eto aer lale eklejia ko. Ñe Baibõl̦ ej kõnono kõn rein ej ba: “Rijjelõk ro im ri tõl ro an eklejia eo ilo Jerusalem.” (Riit Jerbal 15:1, 2, UBS.) Kũraij, eo im ej Bõran eklejia ko, ear kõjerbal kumi in edik ñan kwal̦o̦k mel̦el̦e ko jãn Jeje ko. Ear bareinwõt kõjerbal er ñan lale im tõl jerbal in kwal̦o̦k naan im katakin armej ro kõn nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij.​—Jerbal 15:6-29, UBS; 21:17-19, UBS; Kolosse 1:18.

11, 12. (1) Ta eo ej kam̦ool bwe Jeova ear kajeraam̦m̦an karõk eo me Kũraij ear kõm̦m̦ane ñan naajdik eklejia ko? (2) Etke ro ilo eklejia ko rar maroñ kile im jel̦ã wõn ro Kũraij ear kõjerbal er ñan naajdik jiip ro an?

¹¹ Jeova ear ke kajeraam̦m̦ane karõk in me Kũraij ear kõm̦m̦ane ñan naajdik eklejia ko ilo raan ko an rijjelõk ro? Aet! Etke jejel̦ã men in? Bok in Jerbal ej ba: “Ke [Paul im ro rar ilo̦k ippãnl̦o̦k] rej deblo̦k jikin kweilo̦k ko rar lel̦o̦k kien ko em̦õj an kar rijjelõk ro im ri tõl ro an eklejia eo ilo Jerusalem kõweeppãni, im rar jiroñ  er bwe ren pokaki. Innem, eklejia ko rar penl̦o̦k ilo tõmak, im rar lõñl̦o̦k raan otemjej.” (Jerbal 16:4, 5, UBS) Ta eo ear wal̦o̦k kõn an kar eklejia ko tiljek im l̦oore pepe ko an kumi eo ilo Jerusalem me ear lale aolep eklejia ko? Ear penl̦o̦k tõmak ko aer im ear lõñl̦o̦k uwaaer. Men in ej kam̦ool bwe Jeova ear kajeraam̦m̦an karõk in me Kũraij ear kõm̦m̦ane ñan naajdik ak lel̦o̦k katak ko ñan eklejia ko. Kõn men in, jen keememej bwe Jeova wõt emaroñ kõm̦m̦an bwe armej ro ren epaakel̦o̦k e im bwe en lõñl̦o̦k uwaaer.​—Jabõn Kõnnaan 10:22; 1 Korint 3:6, 7.

 ¹² Ãinwõt an kar Jijej kõjerbal jet wõt iaan rũkal̦oor ro an ñan ajeji pilawã ko im ek ko ñan jarlepju eo, ear bar kõjerbal jet wõt iaaer ñan lel̦o̦k katak ko rem̦ool ñan aolep eklejia ko. Aolep rar kile wõn ro Kũraij ear kõjerbal er ñan kwal̦o̦k katak ko rem̦ool. Etke? Kõnke rijjelõk ro rar kõm̦m̦an menin bwilõñ ko ñan kaalikkar bwe Jeova ear rejetake er. Rein ej ro me rar jino ejaake kumi eo me ear lale aolep eklejia ko ilo kar tõre eo. Baibõl̦ ej ba: “Elõñ menin bwilõñ ko im kakõl̦l̦e ko rijjelõk ro rar kõm̦m̦ani ibwiljin armej ro.” (Jerbal 5:12, UBS) (Lale kõmel̦el̦e 4.) * Aolep rar jel̦ã kadede kõn wõn ro Jijej ear kõjerbal er. Eñin unin ejjel̦o̦k juon iaan eklejia ko rar kajjitõk im ba, ‘Wõn ro Kũraij ej kõjerbal er ñan naajdik jiip ro an?’ Bõtab, ekabũrom̦õjm̦õj bwe ãlikin an rijjelõk ro mej, elõñ rar jaje wõn ro Jijej ear kõjerbal er ñan naajdik jiip ro an.

13, 14. (1) Ta eo Jijej ear ba bwe enaaj wal̦o̦k ñan eklejia eo an Kũrjin ro? Ñããt ear jejjet naan kein an? (2) Ta kumi ko ruo renaaj kajjioñ ko̦kkure eklejia ko an Kũrjin ro rem̦ool? (Lale kõmel̦el̦e 5.)

¹³ Jijej ear kanaan bwe enaaj lõñ ri jum̦ae ro im renaaj kajjioñ ko̦kkure eklejia eo an Kũrjin ro. Kwõj ke keememej waanjoñak eo an Jijej kõn mar ko im wit ko? Jijej ear ba bwe juon ri nana enaaj ekkat ak jeor ineen mar ko (ro rej riab in Kũrjin) ibwiljin ineen wit ko (m̦ool in Kũrjin ro me rej ri kapit). Tokãlik ear ba bwe wit ko im mar ko renaaj jim̦or eddek ippãn doon m̦ae iien m̦adm̦õd eo ak “iien eo ãliktata.” (Matu 13:24-30, 36-43, UBS) Tokãlik, naan kein an Jijej rar jejjet kitieer.—Lale kõmel̦el̦e 5. *

¹⁴ Ilo raan ko an Kũrjin ro jinoin, ear jino wõr riab in Kũrjin ro ilo eklejia ko. Bõtab, rijjelõk ro rar “bõbrae” rein jãn aer kwal̦o̦k katak ko reriab im pukwõj eklejia ko. (2 Tessalonika 2:3, 6, 7) Ak ta eo ear wal̦o̦k ãlikin an aolep rijjelõk ro mej? Eokwe ãlikin wõt aer mej, ear jino wal̦o̦k katak ko reriab im m̦õkaj aer ajeeded. Innem, wit ko im mar ko rar jim̦or eddek ippãn doon ium̦win elõñ buki iiõ ko. Eñin ej iien eo me ear lõñ oran mar ko jãn wit ko. Ium̦win iiõ kein, ear ejjel̦o̦k juon kumi me ear naajdik armej ro ak lel̦o̦k katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦ ñan er. Ak tokãlik Kũraij ear bar jino kõjerbal juon kumi ñan lel̦o̦k katak ko rem̦ool ñan armej ro doon Anij. Innem kajjitõk eo in, ñããt men in ear wal̦o̦k?

15, 16. (1) Ta tõprak ko an Ri Katak Baibõl̦ ro kõn aer kar niknik ilo aer katak Baibõl̦? (2) Ta kajjitõk eo ej wal̦o̦k kiiõ?

¹⁵ Ke ear epaaktok iien m̦adm̦õd eo, ear wõr ro im rar kwal̦o̦k aer lukkuun itoklimo kõn katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦. Ñan waanjoñak, ilo kar 1870 jim̦a ko, ear wõr juon kumi edik kar etan Ri Katak Baibõl̦ ro. Rein rar katak Baibõl̦ ippãn doon im rar kajenolo̦k er make jãn mar ko ak riab in Kũrjin ro im kabuñ ko reriab. Ri Katak Baibõl̦ rein rar ettã bũrueer im rar kanooj etale im pukote katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦.​—Matu 11:25.

¹⁶ Kõn an Ri Katak Baibõl̦ rein niknik ilo aer katak Baibõl̦, rar lo el̦ap tõprak. Em̦m̦aan im kõrã rein rar kwal̦o̦k bwe eriab katak ko an kabuñ ko im rar kajeeded katak ko rem̦ool. Rar kõm̦m̦ani bok ko im rej pedped ioon Baibõl̦ im lito litak ñan armej ro ijoko otemjej. Armej ro jet me rar bar kõn̦aan jel̦ã kõn katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦ rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke rar riiti bok  kein. Katak ko ie rar tõpar bũrueer im rar kile bwe katak kein rem̦ool. Kõn men in, kajjitõk eo in kiiõ: Ri Katak Baibõl̦ rein ilo kar iiõ ko m̦okta jãn 1914, rar ke ro im Kũraij ear kõjerbal er ñan naajdik jiip ro an? Jaab. Rein rar uwaan wit ko im ejjañin kar jem̦l̦o̦k iien an wit ko im mar ko jim̦or eddek ippãn doon. Ejjañin jejjet iien eo naaj kõjenolo̦k mar ko ak riab in Kũrjin ro jãn wit ko ak Kũrjin ro rem̦ool. Kõn men in, ejjañin kar ejaak kumi eo me Kũraij enaaj kõjerbale ñan naajdik jiip ro an.

17. Jino jãn kar iiõ eo 1914, ta men ko raorõk rar wal̦o̦k?

¹⁷ Ilo katak eo l̦o̦k, jaar katak bwe iien m̦adm̦õd eo ear jino ilo 1914. Jino jãn kar iiõ eo, elõñ men ko relukkuun aorõk rar wal̦o̦k. Ñan waanjoñak, Jijej ear jino an Kiiñ ilañ, im eñin iien eo ear jino raan ko ãliktata. (Revelesõn 11:15) Jãn 1914 l̦o̦k ñan jinoin 1919, Jijej im Jemãn rar etale im karreoiki tampel̦ eo ilo kõkkar. (Lale kõmel̦el̦e 6.) * (Malakai 3:1-4) Innem, jino jãn iiõ eo 1919, ear iien eo ñan aini wit ko. Eñin ej ke iien eo me Kũraij ear kããlõt juon kumi ñan lel̦o̦k katak ko rem̦ool ñan jiip ro an? Aet, ear jitõñ juon kumi ilo kar iiõ eo 1919.

18. (1) Ta eo Jijej ear ba bwe enaaj kõm̦m̦ane? (2) Ta kajjitõk eo ej kiiõ wal̦o̦k?

¹⁸ Ilo kanaan eo an Jijej kõn raan ko ãliktata, ear ba bwe enaaj jitõñ juon kumi ‘bwe en kajejjet iien an lel̦o̦k kijen’ jiip ro an ak lel̦o̦k katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦ ñan er. (Matu 24:45-47, UBS) Wõn kumi in enaaj kõjerbale? Keememej bwe ilo kar raan ko an rijjelõk ro, Jijej ear kõjerbal jet wõt em̦m̦aan ro ñan naajdik ak lel̦o̦k katak ko ñan elõñ. Enaaj ejja wãween dein wõt an Jijej naajdik ak lel̦o̦k katak ko rem̦ool ñan ro doon Anij ilo raan kein ãliktata. Kajjitõk eo in kiiõ: Wõn ro enaaj kõjerbal er? Eokwe, jenaaj uwaake kajjitõk in im kajjitõk ko jet kõn kanaan eo an Jijej kõn raan ko ãliktata ilo naaj katak eo tok juon.