Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ukuhlahluba Kweenkwekwezi Namabika Kungasitjela Na Ngengomuso Lethu?

Ukuhlahluba Kweenkwekwezi Namabika Kungasitjela Na Ngengomuso Lethu?

UKUHLAHLUBA NGEENKWEKWEZI

Ukuhlahluba ngeenkwekwezi kuyikolelo edzimelele khulukhulu eenkwekwezini, inyezi kunye namaplanethi. Kubuye kube nala kuhlobana khona namaphilo wabantu. Abaphengula ngeenkwekwezi bayatjho bonyana iinkhanyisezi ngizo ezibumba ingomuso lomuntu bezitjho nokuthi uzokuba lihlobo lomuntu onjani.

Isiko lokuhlahlubeli umsuka wakhona ngewakade tle, solo wathoma eBhabhiloni lekadeni, kodwana usadumile bekube kunamhlanjesi. Umbiko wokuhlolwa kobujamo bephasi owenziwa ngo-2012, enarheni ye-United States, uthi inengi lezazi zikholelwa ukuthi ukufunda ngeenkwekwezi “kunokuhlobana okuthileko nesayensi” beseke idlanzana lona lithi “yisayensi epheleleko.” Alo indaba le iliqiniso na? Akusinjalo. Ngebanga lesizathu nasi.

  • Iinkwekwezi namaplanethi azinawo amandla emaphilweni wabantu kunangendlela abaphenguli beenkwekwezi abatjho ngayo.

  • Kangangokuthi kanengi izinto abazicabangako zingenzeka kinanyana ngubani.

  • Esikhathini esiphilakiswesi, ukuhlahluba kweenkwekwezi sekwenziwe kwavumelana nekolelo leya yekadeni ethi amaplanethi azombeleza iphasi, iqiniso lithi, amaplanethi azombeleza ilanga.

  • Nanyana ukuphengulokho kwenziwa bahlahlubi abahlukahlukeneko, kodwana solo abavumelani.

  • Abaphengulaba indlela abasebenza ngayo inje, kuhlelwa abantu ngeengaba ezili-12, beseke kuzokuba netshwayo elijamele inyanga nelanga umuntu abelethwa ngalo. Kwakhamba njalo kwaba namatjhuguluko enzekako esikhaleni iphasi latjhuguluka endleleni ebelijame ngayo emakhulwini weminyaka eyadlulako. Amatjhuguluko lawo abangela bonyana amatshwayo weenyanga zokubelethwa kwabantu angasakhambisani nendlela ebewahlelwe ngayo.

Amatshwayola-ke enzelwe ukuhlahluba ukuthi umumuntu onjani. Ngokujayelekileko abantu ababelethwa ngelanga elifanako akwenzeki bafane nangezenzo. Sekuyakhanya-ke kwanjesi ukuthi ilanga lamabeletho angeze laveza ihlobo lomuntu ongilo. Abaphenguli beenkwekwezi kunokuthi babone umuntu onguye mbala bayabhalelwa, esikhundleni salokho, bahlulela umuntu ngezinto abazicabangelako. Alo into enjalo akusikuqagela na?

AMABIKA

Kusukela eenkhathini zakade, abantu bebatjhinga kilabo ababikezela ngengomuso namkha ababhuli. Abanye abantu abenza umsebenzi wokubikezela bafuna ihlathululo ngokusebenzisa izinto ezinjengamathumbu amancani weenlwana namkha womuntu. Okhunye abakusebenzisako yindlela esetjenziswa mqude lokha nawuphendla ukudla bese ukudle msinyana. Abanye iimbikezelo zabo baziqalisela emalayinini wamakari wetiye. Namhlanjesi basebenzisa amakarada wokubhula, ibholo yerhalasi ebikezela isenzakalo nezinye iinsetjenziswa “zokufunda” ingomuso. Kghani iindlelezi zithembekile? Awa. Akhesisekele indaba le ngeenzathu ezizwakalako.

Akhucabangele indaba ehlala njalo engatjhugulukiko. Iindlela zokuqagela ingomuso ziyahluka begodu ziyaphikisana. Nanyana kusetjenziswa indlela efanako yokubikezela, imiphumela iyahluka. Nasi isibonelo, nange umuntu abuza ababikezeli ababili umbuzo ofanako ngekusasa aqalisele “ekufundeni” amakarada wokubhula, iimpendulo kufuze zihleleke ngendlela eyodwa. Kodwana kanengi akwenzeki lokho ziyahluka.

Ababikezeli bengomuso netjhudu basebenzisa iindlela ezisolisako. Nanyana kunjalo abahloli bezemitlolo bathi amakarada wokubhula namkha amabholo werhalasi ngezinye iinkhathi izintwezi zisetjenziselwa ukusekela okuthileko. Kunokuthi akutjele iqiniso, umbhuli ufunda izenzo zakho qangi. Nasi isibonelo, umbhuli onekghono ukubuza imibuzo bese atjhejisise indlela okhuluma ngayo, nesimo sakho sobuso esingamambulela okuthileko ngawe. Nakaqedako umbhuli uzokuthi uyabazi ubujamo bakho. Ngebanga lokuthenjwa babantu, ababhuli abanengi bakghonile ukuzibuthelelela imali enengi kilabo ababahlahlubako.

LOKHO OKUTJHIWO LIBHAYIBHELI

Ukubhula ngeenkwekwezi, ukubikezela ingomuso netjhudu kutjengisa ukuthi ikusasa lethu laquntwa kusese ngaphambilini. Kghani kuliqiniso lokho? IBhayibheli lisitjela ukuthi soke sinelungelo lokuzikhethela esifuna ukukukholelwa, esifuna ukukwenza nokuthi iinqunto esizithathako zizolithinta njani ikusasa lethu.​—Jotjhuwa 24:15.

Abantu abalotjha uJehova banamabanga azwakalako wokuziphayela eqadi iindlela zokubhula ngombana uZimu uyazinyenya. EliZwini lakhe iBhayibheli ngilokhu esikufundako: “Phakathi kwenu kungafunyanwa umuntu . . . osisangoma, osisanusi, omloyi, oyinyanga, ongusomlingo, othukulako, obhulako nophahla abezimu. Nanyana ngubani owenza lokhu, usinyenyiso kuSomnini begodu ngebanga lemikhuba enyenyisako leyo uSomnini uZimenu uqotjha izizwezo phambi kwenu.” *​—Duteronomi 18:​10-12.

^ isig. 17 Ibizo ‘loPhezulu ephasini loke.’​—IRhubo 83:19.