Yani kulokufunako

Beyingubani Lendvodza Lenjingile Futsi Abengubani Lazaru?

Beyingubani Lendvodza Lenjingile Futsi Abengubani Lazaru?

Lokushiwo liBhayibheli

 Lendvodza lenjingile kanye naLazaru balingiswa Jesu lakhuluma ngabo kulenye yetindzaba takhe letingumfanekiso. (Lukha 16:19-31) Kulendzaba, lamadvodza amelela emacembu lamabili ebantfu: (1) Baholi benkholo labangemaJuda labatigcabhako bangesikhatsi saJesu, (2) bantfu lababukelwa phansi kodvwa labacotfo labalalela umlayeto waJesu.

Lokukulesihloko

 Yini Jesu layisho ngalendvodza lenjingile kanye nangaLazaru?

 KuLukha sehluko 16, Jesu ukhuluma ngetimo temadvodza lamabili letashintja kakhulu ekuphileni kwawo.

 Nayi ingcikitsi yalendzaba leyashiwo nguJesu: Indvodza lenjingile beyiphila imphilo lentofontofo. Umuntfu lobekaphila ngekucela lokutsiwa nguLazaru, bekahlala egedeni lalendvodza lenjingile. Bekanelitsemba lekutsi utawutfola timvutfu letiwa etafuleni lalendvodza lenjingile. Ngekuhamba kwesikhatsi Lazaru wafa futsi tingilosi tamtsatsa tamyisa eceleni kwa-Abrahama. Lendvodza lenjingile nayo yafa futsi yangcwatjwa. Kulendzaba omabili lamadvodza avetwa njengalachubeka aphila ngemuva kwekufa kwawo. Lendvodza lenjingile lebeseyifile beyihlushwa emlilweni lovutsa emalangabi futsi yacela Abrahama kutsi atfumele Lazaru kuze atophotisa lulwimi lwayo ngelitfonsi lemanti lebelisemunweni wakhe. Abrahama akazange asivume sicelo salendvodza lenjingile futsi watsi timo talamadvodza lamabili besetishintje kakhulu futsi kuneludvonga lolukhulu emkhatsini wawo lokungendluleki kulo.

 Kwenteka mbamba yini loku lokukulendzaba?

 Cha. Jesu washo lendzaba kuze afundzise sifundvo lesitsite. Netati tiyavuma kutsi lendzaba ingumfanekiso. Sibonelo nje, sihlokwana salesehluko lesitfolakala ku-Luther’s Bible yanga-1912 siyaveta kutsi lendzaba ingumfanekiso. Nembhalo longentasi ku-Catholic Jerusalem Bible, utsi, “Lona ngumfanekiso losandzaba futsi kute lakutfolakala khona kutsi yenteka mbamba kadzeni.”

 Jesu bekafundzisa kutsi bantfu bayachubeka yini baphila ngemuva kwekufa kwabo? Bekasho kutsi labanye bantfu bahlushwa esihogweni yini nasebafile, nekutsi Abrahama naLazaru basezulwini yini? Kunemaciniso lambalwa lakhombisa kutsi akusinjalo.

 Nati tibonelo:

  •   Kube lendvodza lenjingile beyihlushwa emlilweni mbamba, bewungeke yini lomlilo uhwamule lelitfonsi lemanti emunweni waLazaru?

  •   Ngisho nobe bekungatsiwa lelitfonsi lemanti belingeke lihwamuke, litfonsi linye belingayiphotisa yini lendvodza ekushisweni ngumlilo mbamba?

  •   Bekungenteka njani kutsi Abrahama abesezulwini, kube Jesu washo ngalokucacile kutsi kuze kube ngulesikhatsi lalandzisa ngaso lomfanekiso bekute namunye umuntfu loke wenyukela ezulwini?—Johane 3:13

 Loku lokwenteka kulendzaba kuyayisekela yini imfundziso yesihogo?

 Cha. Ngisho nobe lendzaba ingazange yenteke mbamba labanye bantfu batsi imelela umcondvo wekutsi bantfu labalungile batokuya ezulwini kantsi lababi batohlushwa esihogweni. a

 Kuphetsa ngaleyo ndlela kunengcondvo yini? Cha.

 Imfundziso yesihogo ayivumelani naloko lokushiwo liBhayibheli ngesimo sebantfu labafile. Nasi sibonelo, liBhayibheli alisho kutsi bonkhe bantfu labafa balungile baphila kahle ezulwini futsi alisho nekutsi bantfu lababi bayahlushwa esihogweni. Kunaloko, liBhayibheli likubeka ngalokucacile kutsi: “Labaphilako bayati kutsi batokufa, kodvwa labafile abati lutfo.”—Umshumayeli 9:5.

 Isho ini lendzaba yalendvodza lenjingile kanye naLazaru?

 Lendzaba iveta kutsi ngekushesha timo tebantfu bemacembu lamabili titawushintja ngalokuphelele.

 Kusebaleni kutsi lendvodza lenjingile imelela baholi benkholo labangemaJuda, ‘lebebatsandza imali.’ (Lukha 16:14) Bebalalela Jesu nakafundzisa kodvwa bebawuphikisa umlayeto wakhe. Labaholi benkholo bebababukela phansi bantfu labavamile.—Johane 7:49.

 Lazaru bekamelela bantfu labavamile lebebemukela umlayeto waJesu futsi lebebazondwa ngulabaholi benkholo labangemaJuda.

 Kwaba kukhulu kakhulu kushintja kwetimo talamacembu lamabili.

  •   Baholi benkholo labangemaJuda bebacabanga kutsi bayemukeleka kuNkulunkulu. Kwaba shengatsi bayafa ngesikhatsi Nkulunkulu angabemukeli bona kanye nendlela yabo yekukhonta ngenca yekutsi abawemukelanga umlayeto waJesu. Bebahlushwa ngulomlayeto bewushunyayelwa nguJesu kanye nebalandzeli bakhe.—Matewu 23:29, 30; Imisebenti 5:29-33.

  •   Bantfu labavamile labebanganakwa ngulabaholi benkholo bemukelwa nguNkulunkulu. Labanyenti balabantfu bawemukela umlayeto weliBhayibheli lebewufundziswa nguJesu futsi bazuza kuwo. Manje besebanelitfuba lekwemukelwa nguNkulunkulu kuze kube phakadze.—Johane 17:3.

a Lamanye emahumusho eliBhayibheli asebentisa ligama lelitsi “sihogo” kuze achaze indzawo lendvodza lenjingile leyaya kuyo ngemuva kwekufa kwayo. Nobe kunjalo, ligama lesi-Greek sekucala (Hades) lelisetjentiswe ku-Lukha 16:23 lisho lithuna lelivamile lebantfu.