Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

¿A wojel wa?

¿A wojel wa?

¿A wojel wa?

¿Baʼaxten úuchjeakeʼ meyajnaj betún bey cementoeʼ?

Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ le máaxoʼob beetik kaʼach u sen kaʼanal najil Babeloʼ, «meyajnajtiʼob bey tuunichil le ladrilloʼob, yéetel asfalto [wa betún] bey bokʼoltbil luukʼeʼ» (Génesis 11:3).

Le asfalto wa betunoʼ, letiʼe chapopote ku taal tiʼ le petroleooʼ. Tu luʼumil Mesopotamiaeʼ jach yaʼab u yantaliʼ, ku jóokʼol yóoʼkabil yéetel ku chichtal. Desde úuchjeak ojéelaʼan maʼalob utiaʼal u taʼakʼal baʼaloʼob. Junpʼéel libroeʼ ku yaʼalikeʼ «jach maʼalob utiaʼal u taʼakʼal u ladrillosil [wa u tabiquesil] le pakʼil najoʼoboʼ».

Le revista Archaeology, ku tsikbaltikeʼ maʼ sen úucheʼ bin xíimbaltbil le pirámide yaan tu úuchben kaajil Uroʼ (Mesopotamia). Le revistaoʼ ku yaʼalik: «Tu yáamil le tabiqueʼoboʼ láayliʼ chíikaʼan u yilaʼal le betún meyajnaj bey cementooʼ. Lelaʼ junpʼéel bix yáax meyajnajik le petróleo yaan tu noojolil u luʼumil Irakoʼ. Le boox yéetel tataʼkil baʼal taasik yaʼab baʼatelil bejlaʼaʼ, letiʼe baʼax muchʼik u kajnáaliloʼob le luʼum úuchjeakiloʼ. Kex tsʼoʼok u máan u milesil jaʼaboʼobeʼ, úuchik u meyaj le betún bey cemento utiaʼal najoʼob yéetel bejoʼoboʼ, tak bejlaʼa maʼ kʼasak le tabiqueʼob de kʼat meyajnaj tiʼ le sumerioʼoboʼ».

¿Bix le juʼun ku meyaj kaʼach le ka tsʼíibtaʼab le Bibliaoʼ?

Juntéenjeakeʼ apóstol Juaneʼ tu yaʼalaj: «Yaʼab baʼaloʼob yaan in waʼal tiʼ teʼex, baʼaleʼ maʼ in kʼáat in waʼal yéetel tsʼíibil juʼuniʼ» (2 Juan 12). Maʼ xaaneʼ, ken k-xok le tekstoaʼ k-tuklik bix wal le juʼun ku meyaj kaʼach utiaʼal tsʼíiboʼ.

Le tʼaan griego kjártes sutaʼan «juʼun» teʼ tekstoaʼ, u kʼáat u yaʼal junpʼéel juʼun beetaʼan yéetel papiro. Le papirooʼ junpʼéel clase xíiw ku yantal ich jaʼ. Junpʼéel libroeʼ bey u tsolik bix u beetaʼal juʼun yéetel le xíiwaʼ: «U yook le xíiwaʼ ku chukik yaan kʼiin tak 3 metros u chowakil; lelaʼ ku tsʼíilal yéetel ku xoʼotʼol utiaʼal u jóoʼsaʼal u jaajay tirasil. Yáaxeʼ ku tsoʼolol junyáal tiras, ku kʼatkúuntaʼal uláakʼ junyáal yóokʼoliʼ, tsʼoʼoleʼ ku baʼabaxaʼal yéetel junpʼéel mazo de cheʼ utiaʼal u táakʼal. Tu tsʼookeʼ ku yúultaʼal.»

Le arqueologoʼoboʼ tsʼoʼok u kaxtikoʼob úuchben juʼunoʼob beetaʼan yéetel papiro tu luʼumil Egipto yéetel tu baʼpachil le Kimen Kʼáaʼnáaboʼ (Mar Muerto). Jujunpʼéel tiʼ le juʼunoʼob tsʼoʼok u kaxtaʼaloʼobaʼ beetaʼaboʼob tu kʼiinil Jesús wa táanil tiʼ leloʼ. Yaʼab baʼax eʼesikeʼ bey le juʼun meyajnaj tiʼ le apostoloʼob utiaʼal u tsʼíibtikoʼob le cartaʼob yaan teʼ Bibliaoʼ.

[Máaxoʼob tsʼáaik le fotoʼob yaan teʼ táan juʼun 11]

Spectrumphotofile/ photographersdirect.com

© FLPA/David Hosking/age fotostock