Piibel on püha raamat, mis koosneb 66-st väiksemast raamatust. See pandi kirja umbes 1600 aasta jooksul. Piiblis on kirjas Jumala sõnum inimestele, seepärast kutsutakse seda ka Jumala sõnaks. (1. Tessalooniklastele 2:13.)

•  Fakte piibli kohta

•  Millest piibel räägib?

•  Kas piibel on muutunud?

•  Miks piiblitõlked üksteisest erinevad?

•  Kes otsustas, mida piiblisse kirja panna?

•  Kas piiblist on mõni raamat kaduma läinud?

•  Kuidas piiblitekste üles leida?

•  Piibli raamatute nimekiri

•    Kes on piibli autor? Piibli autor on Jumal, aga ta lasi selle kirja panna umbes neljakümnel erineval mehel. Mõned neist olid Mooses, kuningas Taavet, Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. a Jumal ise andis neile mõtted, mida kirja panna. (2. Timoteosele 3:16.)

   Toome selle kohta ühe näite. Oletame, et direktor palub sekretäril kirjutada kirja ja selgitab talle, mida ta tahab seal öelda. Kuigi sekretär kirjutab kirja valmis, ei ole see mitte tema, vaid direktori kiri. Samamoodi on piibel Jumala sõnum inimestele, kuigi ta ise ei pannud seda kirja.

•   Mida tähendab sõna „piibel”? Sõna „piibel” tuleneb kreekakeelsest sõnast biblia, mis tähendab „väikesed raamatud”. Aja jooksul hakati kasutama sõna „piibel” nende väikeste raamatute kohta, mis moodustavad piibli.

•   Millal piibel kirjutati? Piibli kirjutamist alustati aastal 1513 e.m.a ja see lõpetati üle 1600 aasta hiljem, umbes aastal 98 m.a.j.

•   Kus asuvad piibli algsed käsikirjad? Teadaolevalt pole ühtki algset käsikirja säilinud. Piibli kirjutajad kasutasid tol ajal kättesaadavaid materjale, nagu papüürus ja pärgament, mis olid üsna kergesti hävinevad. Ent hoolikad ümberkirjutajad tegid sajandite jooksul piiblikäsikirjadest koopiaid ja nendest omakorda koopiaid, et inimesed saaksid neid tulevikus lugeda.

•   Mis on vana testament ja uus testament? Inimesed kutsuvad vanaks testamendiks seda piibli osa, mis pandi algselt kirja heebrea keeles. b Selle kohta öeldakse ka piibli heebreakeelne osa. Uueks testamendiks kutsutakse seda piibli osa, mis pandi algselt kirja kreeka keeles. Seda nimetatakse ka piibli kreekakeelseks osaks. Need kaks osa moodustavadki piibli. c

•   Mida piibel sisaldab? Piibli raamatutesse on üles tähendatud ajaloosündmusi, seadusi, prohvetiennustusi, luulet, õpetussõnu, laule ja kirju. (Vaata alateemat „ Piibli raamatute nimekiri”.)

  Piibel algab lühikese kirjeldusega, kuidas kõikvõimas Jumal lõi taeva ja maa. Piiblist saab teada, et Jumala nimi on Jehoova ja et ta soovib, et inimesed teda tundma õpiksid. (Laul 83:18.)

 Piibel selgitab, kuidas Jumalat on teotatud ja kuidas ta oma nime ausse tõstab.

 Samuti saab piiblist teada, mis on Jumala eesmärk inimkonna ja maaga ning kuidas ta kõrvaldab tulevikus kõik, mis inimestele kannatusi põhjustab.

 Piibel annab ka nõuandeid igapäevaeluks. Toome mõne näite.

•   Head suhted. „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile.” (Matteuse 7:12.)

   Rakendus. Me peaksime kohtlema teisi nii, nagu me tahame, et nad meid kohtleksid.

•   Stressiga toimetulek. „Ärge olge mures homse päeva pärast, sest homsel päeval on omad mured.” (Matteuse 6:34.)

   Rakendus. Selle asemel, et tuleviku pärast pidevalt muretseda, oleks hea elada üks päev korraga.

•   Õnnelik abielu. „Armastagu igaüks oma naist nagu iseennast, naine aga pidagu oma mehest sügavalt lugu.” (Efeslastele 5:33.)

   Rakendus. Armastus ja lugupidamine on õnneliku abielu alustalad.

  Ei ole. Õpetlased on hoolikalt võrrelnud muistseid piiblikäsikirju praeguse piibliga ja leidnud, et piibli algtekst pole sisuliselt muutunud. See on ka loogiline, sest kui Jumal tahab, et tema sõnumit loetakse ja mõistetakse, kas ei hoolitseks ta siis selle eest, et see ei muutu? d (Jesaja 40:8.)

  Enamik ei oska tänapäeval keeli, milles piibel algselt kirjutati. Kuid piiblis on kirjas hea sõnum „igale rahvale, suguvõsale, keelele ja hõimule”. (Ilmutus 14:6.) Sellepärast on olnud tarvis piiblit tõlkida, et kõik võiksid Jumala sõna lugeda ja mõista.

 Piibli tõlkimisel kasutatakse kolme põhilist meetodit.

•   Sõnasõnalise tõlke puhul püütakse tekst võimalikult sõna-sõnalt panna ümber oma keelde.

•   Mõttetõlke puhul kasutatakse sõnastust, mis annab kõige paremini edasi algkeelse teksti mõtte.

•   Vabatõlke puhul sõnastatakse tekst vabalt ümber, et lugejal oleks seda nauditav lugeda. Sel juhul võib aga vahel algkeelse teksti mõte hägustuda või lausa muutuda.

 Hea piiblitõlge järgib algteksti sõnastust, annab selgelt edasi algkeelse teksti mõtte ning on loomulikus ja kergesti mõistetavas keeles. e

  Seda otsustas piibli autor Jumal. Ta valis välja muistse Iisraeli rahva, et usaldada neile see „mida Jumal on rääkinud”. (Roomlastele 3:2.)

  Ei ole. Piiblis on kõik raamatud alles. Mõned võivad väita, et on muistseid raamatuid, mis peaksid kindlasti kuuluma piibli raamatute hulka. f Piibel ise kinnitab, et on täiesti autentne. (2. Timoteosele 1:13.) Sellest lähtuvalt võib öelda, et piibli raamatud on Jumala vaimu mõjutusel kirja pandud ja üksteisega täielikult kooskõlas. Seda aga ei saa öelda teiste muistsete kirjutiste kohta, mis mõnede arvates peaksid kuuluma piibli raamatute hulka. g