Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

veskikivi. Võib tõlkida ka „suur veskikivi”. Sõna-sõnalt „eesli veskikivi”. Selline veskikivi (tõenäoliselt oli selle läbimõõt 1,2–1,5 m) oli nii raske, et seda pidi ringi ajama eesel.

paneb usust taganema. Siin kasutatakse kreeka sõna skándalon (komistuskivi), mille algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see tähendama igasugust takistust, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta pattu tegema või moraalselt komistama ja langema. Tekstis Mt 18:8, 9 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „pattu tegema panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”, „komistama panema”.

raiu see ära. Jeesus kasutas siin hüperbooli. Ta mõtles, et inimene peaks olema valmis loobuma isegi millestki nii kallist nagu käsi, jalg või silm, et mitte pattu teha. (Mt 18:9.) Ta ei soovitanud enesevigastamist ega andnud mõista, et jäse või silm võiks kellegi üle valitseda. Jeesus tahtis öelda, et kiusatuse korral tuleks käituda nii, nagu polekski kehaliiget, millega patustada. (Vrd Kol 3:5.) Inimene peaks kõrvaldama oma elust kõik, mis võiks takistada tal elu saada.

Gehennasse. See termin tuleb heebrea sõnadest ge hinnóm tähendusega „Hinnomi org”, mis asus muistsest Jeruusalemmast edelas. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.) Jeesuse päeviks oli Hinnomi orust saanud prügi põletamise paik, seega oli sõna „Gehenna” igati sobiv sümbol täieliku hävingu kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.)

Gehennasse. Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.

ingleid. Võib tõlkida ka „sõnumitoojaid”. Kreeka sõna ángelos ja sellele vastav heebrea sõna maláh esinevad piiblis kokku ligi 400 korda. Mõlemad tähendavad sõna-sõnalt „sõnumitooja, käskjalg”. Kui mõeldakse vaimolendist sõnumitoojat, on tõlkevasteks „ingel”, aga kui mõeldakse inimesi, on vasteteks „käskjalg”, „saadik”. Harilikult selgub kontekstist, kumba mõeldakse, aga kui ei selgu ja mõlemad variandid on võimalikud, on teine tõlkevaste pandud sageli allmärkusesse. (1Mo 16:7; 32:3; Ii 4:18, allm; 33:23, allm; Kog 5:6, allm; Jes 63:9, allm; Mt 1:20; Jk 2:25; Ilm 22:8; vt „Sõnaseletusi”.) Kui Ilmutusraamatus on kreeka sõnaga ángelos mõeldud inimesi, on see tõlgitud vastega „saadik”. (Ilm 2:1, 8, 12, 18; 3:1, 7, 14.)

See on tema ingel. Nii heebrea kui ka kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „ingel”, tähendab sõnumitoojat. (Vt Joh 1:51 kommentaari.) Need, kes ütlesid: „See on tema [Peetruse] ingel”, võisid mõelda, et värava taga on ingel, kes toob sõnumi Peetruselt. Tundub, et osa juute uskus, et igal jumalateenijal on oma ingel, n-ö kaitseingel, kuigi pühakiri seda otseselt ei õpeta. Jeesuse jüngrid teadsid, et inglid on aegade jooksul mitut puhku jumalateenijatele appi tulnud. Näiteks Jaakob rääkis inglist, kes on toonud ta välja kõigist õnnetustest. (1Mo 48:16.) Ka Jeesus ütles oma jüngrite kohta: „Nende inglid taevas näevad alati mu taevase isa palet.” See näitab, et ingleid huvitab iga Jeesuse jüngri käekäik. (Vt Mt 18:10 kommentaari.) Kindlasti ei arvanud Maarja majja kogunenud inimesed, et värava taga on Peetrus ise, kellest on pärast surma ingel saanud, sest nad teadsid, mida heebrea pühakirjas surnud olemise kohta räägitakse. (Kog 9:5, 10.)

nende inglid. Nii piibli heebreakeelses kui ka kreekakeelses osas kinnitatakse, et jumalateenijaid kaitseb pidevalt Jehoova inglite nähtamatu armee. (2Ku 6:15–17; L 34:7; 91:11; Ap 5:19; Heb 1:14.) Algkeelsed sõnad, mis on tõlgitud vastega „ingel”, tähendavad „sõnumitooja, käskjalg”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.) Neist väikestest (oma jüngritest) rääkides ei mõelnud Jeesus, et igal kristlasel on oma kaitseingel. Aga inglid hoolitsevad kogu kristlaskonna vaimse heaolu eest ja neid huvitab iga Kristuse jüngri käekäik. (Vt Ap 12:15 kommentaari.)

näevad alati mu taevase isa palet. Võib tõlkida ka „saavad alati tulla mu taevase isa ette”. Kuna vaimolendid saavad viibida Jumala juures, saavad vaid nemad näha Jumala palet. (2Mo 33:20.)

Mõnes käsikirjas on siin sõnad: „On ju Inimesepoeg tulnud päästma kadunuid.” Neid sõnu pole aga kõige vanemates ja usaldusväärsemates käsikirjades. Samalaadne väljend esineb tekstis Lu 19:10. Arvatakse, et varajased ümberkirjutajad laenasid selle väljendi Luuka jutustusest. (Vt lisa A3.)

mu. Mõnes vanas käsikirjas „teie”.

su vennal. Mõnes kontekstis võib kreeka sõna adelphós (vend) viidata sugulussidemele. Aga kuna selles kontekstis räägitakse jumalateenimisest, käib siin sõna „vend” usukaaslase kohta. Ja mõnikord võib see väljend viidata üldisemalt kaasinimesele.

vend. Vt Mt 5:23 kommentaari.

kogudusele. Moosese seadus määras õigusküsimustega tegelema kohtumõistjad ja ametnikud, kes esindasid iisraellaste kogudust. (5Mo 16:18.) Jeesuse päevil mõisteti seaduserikkujate üle kohut kohalikes kohtutes, mis koosnesid juudi vanematest. (Mt 5:22.) Hiljem kristlikes kogudustes määras püha vaim kohut mõistma kogudusevanemad. (Ap 20:28; 1Ko 5:1–5, 12, 13; sõna „kogudus” tähenduse kohta vt Mt 16:18 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Kogudus”.)

nagu mittejuut või maksukoguja. St inimesed, keda juudid parema meelega vältisid. (Vrd Ap 10:28.)

koguduse. Siin on esimene koht, kus esineb kreeka väljend ekklesía. See tuleb kreeka sõnadest ek (välja) ning kaléo (kutsuma). See viitab rühmale inimestele, kes on kindlal eesmärgil või kindlaks tegevuseks kokku kutsutud. (Vt „Sõnaseletusi”.) Siin kontekstis ennustas Jeesus, et moodustatakse kristlik kogudus, mis koosneb võitud kristlastest, kellest kui „elavatest kividest” ehitatakse „vaimne koda”. (1Pe 2:4, 5.) Selle kreeka väljendiga on Septuagintas tihti tõlgitud heebrea väljend, mille tähendus on „kogudus” ning mis käib sageli kogu Jumala rahva kohta. (5Mo 23:3; 31:30.) Kirjakohas Ap 7:38 viidatakse Egiptusest välja kutsutud iisraellastele kui kogudusele. Samamoodi moodustavad kristlased, kes on „pimedusest välja” kutsutud ning „maailmast välja” valitud, „Jumala koguduse”. (1Pe 2:9; Joh 15:19; 1Ko 1:2.)

kinni seod ... lahti päästad. Võib tõlkida ka „lukustad ... avad”. Tähendab ilmselt millegi keelamist või lubamist. (Vrd Mt 18:18 kommentaariga.)

on juba kinni seotud ... on juba lahti päästetud. Kreeka keeles on siin ebatavaline konstruktsioon. Tegusõna „on” on tulevikuvormis ning väljendid „kinni seotud” ja „lahti päästetud” on minevikuvormis. See näitab, et kõik otsused, mida Peetrus teeb, on juba tehtud taevas, mitte vastupidi. (Vrd Mt 18:18 kommentaariga.)

mille te seote kinni ... mille te päästate lahti. Tõenäoliselt viitab väljend „kinni siduma” süüdimõistva otsuse langetamisele ja väljend „lahti päästma” õigeksmõistva otsuse langetamisele. (Vrd Mt 16:19 kommentaariga.)

on juba kinni seotud ... on juba lahti päästetud. Kreeka keeles on siin ebatavaline konstruktsioon. Tegusõna „on” on tulevikuvormis ning väljendid „kinni seotud” ja „lahti päästetud” on minevikuvormis. See näitab, et kõik otsused, mida jüngrid teevad, on juba tehtud taevas, mitte vastupidi, sest jüngrid lähtuvad oma otsustes põhimõtetest, mis on saadud taevast. See ei tähenda, et maa peal tehtud otsustele järgneb taevane heakskiit. Selle asemel saavad jüngrid taevast juhiseid, mida järgides nad võivad olla kindlad, et nende otsused on kooskõlas taevas tehtud otsustega. (Vrd Mt 16:19 kommentaariga.)

seitsekümmend seitse korda. Sõna-sõnalt „seitsekümmend korda seitse”. See kreeka väljend võib tähendada kas „seitsekümmend ja seitse” (77 korda) või „seitsekümmend korda seitse” (490 korda). Sama kahemõtteline väljend on Septuagintas tekstis 1Mo 4:24, aga heebrea keeles on öeldud üheselt „seitsekümmend seitse korda”. See toetab teksti Mt 18:22 tõlkevastet. Ükskõik, kuidas seda fraasi ka mõista, tähendas number seitsme kordamine, et andestada tuleks lõputult või piiramatult. Muutes Peetruse mainitud seitse korda seitsmekümne seitsmeks korraks, tahtis Jeesus oma järelkäijatele öelda, et nad ei seaks andestamisele mingit piiri. Seevastu Babüloonia Talmud (Joma 86b) ütleb: „Kui inimene eksib esimest, teist ja kolmandat korda, antakse temale andeks, neljandat korda temale andeks ei anta.”

100 denaari. Kuigi 100 denaari oli 10 000 talendiga (60 miljoni denaariga) võrreldes väike summa, polnud see siiski päris tähtsusetu; see oli võrdne lihttöölise 100 päeva töötasuga. (Vt lisa B14.)

10 000 talenti. Jeesus kasutas siin hüperbooli. Üks talent oli võrdne lihttöölise 20 aasta töötasuga. Seega polnud mingit võimalust, et keegi võiks 10 000 talenti oma elu jooksul tööga tagasi maksta. 10 000 talenti hõbedat võrdus 60 miljoni denaariga. (Vt Mt 18:28 kommentaari, „Sõnaseletusi”, märksõna „Talent” ja lisa B14.)

talle austust avaldama. Võib tõlkida ka „et tema ees kummardada”. Siin kasutatud kreeka sõna proskynéo võib tähendada nii kellegi jumalana kummardamist kui ka kellelegi austuse avaldamist. Selles salmis on sel aga viimati mainitud tähendus, sest astroloogid küsisid, kust nad leiavad „selle juutide kuninga, kes on sündinud”. On ilmne, et nad soovisid austada Jeesust kui inimesest kuningat, mitte kummardada teda kui jumalat. Sama kreeka sõna kasutatakse tekstis Mr 15:18, 19, mis räägib sellest, kuidas sõdurid mõnitavalt Jeesuse ees kummardasid ja teda juutide kuningaks nimetasid. (Vt Mt 18:26 kommentaari.)

kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Siin kasutatud kreeka sõna proskynéo võib tähendada nii kellegi jumalana kummardamist kui ka kellelegi austuse avaldamist. Orja kummardus siin väljendas austust ja allumist. (Vt Mt 2:2 ja 8:2 kommentaari.)

kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ka piibli heebreakeelses osas on näiteid inimestest, kes prohveteid, kuningaid ja teisi Jumala esindajaid kohates nende ees kummardasid. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) See mees ilmselt mõistis, et ta räägib Jumala esindajaga, kel on väge inimesi tervendada. Oli täiesti sobilik kummardada Jehoova määratud tulevase kuninga ees, et väljendada talle austust. (Mt 9:18; rohkem infot siin kasutatud kreeka sõna kohta leiab Mt 2:2 kommentaarist.)

tühistas tema võla. Võib tõlkida ka „andestas tema võla”. Piltlikus mõttes võib võlg tähendada patte. (Vt Mt 6:12 kommentaari.)

võlad. Mõeldakse patte. Kui inimene patustab kellegi vastu, jääb ta talle justkui võlgu. Tal tekib teise ees kohustus ja ta peab otsima temalt andestust. Jumalalt andestuse saamine sõltub sellest, kas inimene on andestanud oma võlglastele, st neile, kes tema vastu on patustanud. (Mt 6:14, 15; 18:35; Lu 11:4.)

100 denaari. Kuigi 100 denaari oli 10 000 talendiga (60 miljoni denaariga) võrreldes väike summa, polnud see siiski päris tähtsusetu; see oli võrdne lihttöölise 100 päeva töötasuga. (Vt lisa B14.)

andesta. Vastav kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „lahti laskma”, „minna laskma”. Seda võib tõlkida ka „võlga tühistama”, „võlga kustutama”, nagu tekstides Mt 18:27 ja 18:32.

kustutasin kogu su võla. Võib tõlkida ka „andestasin kogu su võla”. (Vt Mt 6:12 kommentaari.)

vangivalvurite. Kr basanistés, sõna-sõnalt „piinajate”. Vangivalvureid kutsuti piinajateks ilmselt sellepärast, et nad kohtlesid vange sageli jõhkralt. Hiljem sai see tavaliseks terminiks, mida vangivalvurite kohta kasutati, kuna vangistust peeti nii või teisiti piinamiseks. (Vt Mt 8:29 kommentaari.)

karistama. Võib tõlkida ka „piinama”. Tekstis Mt 18:34 esineb kreeka keeles samatüveline sõna. Seal on selle vasteks „vangivalvurid”. Seega paistab karistamine siin viitavat sügavikku kinnipanemisele; sügavikku mainitakse paralleeltekstis Lu 8:31.