Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yiŋtoo ni Ja ni Haa Aheɔ Nyɔŋmɔ nɔ Ayeɔ

Yiŋtoo ni Ja ni Haa Aheɔ Nyɔŋmɔ nɔ Ayeɔ

Yiŋtoo ni Ja ni Haa Aheɔ Nyɔŋmɔ nɔ Ayeɔ

KOREABII awolo ni ji 31 Reasons Why Young People Leave the Church (Yiŋtoi 31 ni Haa Oblahii kɛ Oblayei Shiɔ Sɔlemɔ Lɛ) tsɔɔ mli faŋŋ akɛ mɛi babaoo kpaa sɔlemɔ yaa akɛni amɛnáaa amɛ sanebimɔi lɛ ahetooi ní haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ hewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛbiɔ akɛ, ‘Mɛni hewɔ mɛi ni heɔ Nyɔŋmɔ nɔ yeɔ lɛ naa nɔ̃ lɛ?’ kɛ ‘Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ fɛɛ nɔ ní sɔlemɔi lɛ tsɔɔ lɛ nɔ yɛ be mli ní tsɔɔmɔi lɛ babaoo futuɔ mɔ yiŋ ní amɛteɔ shi amɛwoɔ amɛhe lɛ?’

Akɛni hetooi ní amɛ osɔfoi lɛ kɛhaa lɛ eha amɛnine enyɛ shi hewɔ lɛ, mɛi babaoo muɔ sane naa akɛ hetoo ko kwraa bɛ Biblia lɛ mli. Kɛ osɔfo ko kɛ mlitsɔɔmɔ ko ha ni damɔ lɛ diɛŋtsɛ esusumɔ nɔ ŋmiiŋmi lɛ, bei pii lɛ, enɛ haa anuɔ shishi yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni akpooɔ Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ hu po.

Abel ní atsɔse lɛ akɛ Luther jamɔ lɛ mlinyo yɛ South Africa lɛ ná nakai niiashikpamɔ lɛ. Ekaiɔ akɛ: “Sɔlemɔ lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni ‘ŋɔɔ’ mɔ fɛɛ mɔ ni gboɔ lɛ. Shi minyɛɛɛ manu nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ ‘ŋɔɔ’ fɔlɔi kɛjɛɔ amɛbii lɛ ahe lɛ shishi. Yɛ Afrika akrowa ní mida yɛ mli lɛ, wɔgbeee wuɔnyɛ ja ebii lɛ edara. Kɛ wɔyɔse akɛ tsinayoo ko hiɛ musu lɛ, wɔmɛɔ ni wɔgbeee lɛ ja efɔ́ ní etse ebi lɛ fufɔ. Minuuu nɔ hewɔ ní Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ nyɛɛɛ ajie nakai mɔ hesusumɔ lɛ nɔŋŋ kpo eha adesai.”

Aram, ni jɛ Canada lɛ ná yiŋkɔshikɔshifeemɔi ní tamɔ nakai nɔŋŋ. Egba akɛ: “Beni miye afii 13 lɛ, mitsɛ gbo. Yɛ fũu he wiemɔ lɛ mli lɛ, osɔfo ko ni ehé gbɛi lɛ tsɔɔ mli akɛ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni mitsɛ agbo koni enyɛ ebɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kpaakpa yɛ ŋwɛi. Ewie akɛ, ‘Nyɔŋmɔ ŋɔɔ gbɔmɛi kpakpai lɛ kɛyaa ejaakɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ jalɔi lɛ.’ Minuuu nɔ hewɔ ní Nyɔŋmɔ baanyɛ afee pɛsɛmkunyatsɛ nakai lɛ shishi.”

Naagbee lɛ, Abel kɛ Aram fɛɛ kɛ Yehowa Odasefoi kpe, ni amɛkɛ amɛ kase Biblia lɛ, ni yɛ naagbee mli lɛ amɛná amɛ sanebimɔi lɛ ahetoo. Amɛná suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ emli. Naagbee mli lɛ, amɛjɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa ni amɛbatsɔmɔ enɔkwa sɔɔlɔi.

Anɔkwa Nilee—Nɔ Titri ni Haa Aheɔ Nyɔŋmɔ nɔ Ayeɔ

Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ niiashikpamɔi nɛɛ amli? Amɛhaa wɔleɔ akɛ yɛ Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli gbɛfaŋ lɛ, Biblia mli anɔkwa nilee he miihia. Bɔfo Paulo kɛɛ Kristofoi lɛ ni yɔɔ blema Filipi maŋ lɛ mli lɛ akɛ: ‘Enɛ he fai mikpaa, akɛ nyɛsuɔmɔ lɛ afá kɛya nɔ, ni eteke nɔ fe tsutsu lɛ yɛ anɔkwa nilee kɛ sɛɛyoomɔ fɛɛ gbɛfaŋ.’ (Filipibii 1:9) Paulo ma nɔ mi yɛ biɛ akɛ, suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ nanemɛi heyelilɔi lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ he anɔkwa nilee kɛ esuɔmɔnaa nii ni wɔɔyoo sɛɛ lɛ he.

Shishinumɔ yɛ enɛ mli, akɛni klɛŋklɛŋ taomɔ nii ni akɛaaná hiɛnɔkamɔ kɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ mɔ ko mli lɛ ji ni aaale nakai mɔ lɛ hewɔ—babaoo ni oleɔ mɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, babaoo ní hekɛnɔfɔɔ ni oyɔɔ yɛ emli lɛ fáa. Nakai nɔŋŋ hu anɔkwa nilee he hiaa koni ekanya bo ní ohe Nyɔŋmɔ nɔ oye. Paulo kɛɛ akɛ: “Shi hemɔkɛyeli ji nii ni mɛi ahiɛ kã nɔ lɛ anɔ hewalɛnamɔ kɛ nii ni anaaa lɛ anɔmimaa.” (Hebribii 11:1) Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli ní Biblia mli anɔkwa nilee fataaa he lɛ tamɔ tsũ ni akɛ woji adekai ma. Kɔɔyɔɔ fioo ni obaafili oshwie he lɛ baaha ekumɔ.

Biblia lɛ kasemɔ baanyɛ aye abua bo koni oná sanebimɔi ni futu Abel kɛ Aram yiŋ bei babaoo lɛ ahetoo, tamɔ Mɛni hewɔ gbɔmɛi gboiɔ? Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ, “gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha lɛ.” (Romabii 5:12) Gbɔmɛi gbɔlɔɔ ni amɛgboiɔ, jeee akɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ amɛ ní amɛkɛ lɛ ahi shi, shi moŋ akɛni Adam fee esha lɛ hewɔ. (1 Mose 2:16, 17; 3:6, 17-19) Agbɛnɛ hu, Biblia lɛ jieɔ anɔkwa hiɛnɔkamɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ kpo etsɔɔ. Kɛtsɔ e-Bi Yesu Kristo nɔ lɛ, ekɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ haa adesai eshafeelɔi.—Yohane 5:28, 29; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.

Bɔni afee ni eye ebua wɔ ní wɔnu anɔkwale ni kɔɔ gbohiiashitee lɛ he lɛ shishi lɛ, nɔkwɛmɔnii srɔtoi ní kɔɔ aŋkroaŋkroi ni Yesu tee amɛ shi lɛ ahe saji yɛ Biblia lɛ mli. (Luka 7:11-17; 8:40-56; Yohane 11:17-45) Be mli ni okaneɔ Biblia mli saji nɛɛ lɛ, kadimɔ miishɛɛ kɛ mlifilimɔ ní mɛi ni atee amɛ shi lɛ ananemɛi kɛ wekumɛi lɛ ná lɛ. Kadimɔ hu akɛ etsirɛ amɛ ni amɛjie Nyɔŋmɔ yi ni amɛhé Yesu nɔ amɛye.

Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi ahe anɔkwa nilee baanyɛ aná gbɔmɛi anɔ hewalɛ ŋmɛnɛ nakai nɔŋŋ. Be ko lɛ, akɛni amɛnaaa hetoo ní haa mɔ tsui nyɔɔ emli amɛha amɛ sanebimɔi ní he hiaa lɛ hewɔ lɛ, mɛi babaoo ayiŋ futu amɛ, efee jatsu kɛha amɛ, ni amɛnane tɔ̃tɔ po. Shi beni amɛkaseɔ Biblia lɛ, amɛná hetooi lɛ, ni no tsake amɛshihilɛ kwraa.

Suɔmɔ Kɛha Nyɔŋmɔ—Yiŋtoo ni Fe Fɛɛ ni Adamɔɔ nɔ Asɔmɔɔ Lɛ

Eyɛ mli akɛ anɔkwa nilee he miihia kɛha hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli moŋ, shi babaoo he miihia koni etsirɛ mɔ ko ni efee toiboo eha lɛ ni esɔmɔ lɛ. Beni abi Yesu nɔ ni ji Nyɔŋmɔ kitai lɛ ateŋ otu lɛ, ekɛɛ: “Suɔmɔ Nuŋtsɔ o-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ otsui fɛɛ kɛ osusuma fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ fɛɛ kɛ onyɛmɔ fɛɛ!” (Marko 12:30) Kɛ́ mɔ ko sumɔɔ Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni Yesu tsɔɔ lɛ nɔ lɛ, ebaasumɔ waa akɛ efee toiboo kɛha Lɛ ni esɔmɔ Lɛ. Ani nakai eji yɛ ogbɛfaŋ?

Rachel, ní kɛ afii nyɔŋmai babaoo esɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ yɛ Korea lɛ kɛ yiŋtoo nɛɛ haa yɛ ehemɔkɛyeli lɛ he akɛ: “Misusuɔ ejurɔ ni Yehowa feɔ ehaa ebɔɔ nii, eshai ni ekɛfaa beni ekɛ ewebii lɛ yeɔ, kɛ bɔ ni esumɔɔ akɛ ehi eha wɔ kɛtsɔ nibii ni etaoɔ yɛ wɔdɛŋ ní ehaa wɔleɔ lɛ nɔ lɛ ahe. Nibii nɛɛ fɛɛ haa suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ daa. Ni nakai suɔmɔ lɛ haa misumɔɔ akɛ masɔmɔ lɛ.”

Martha, ni ji yoo okulafo ko ni yɔɔ Germany lɛ kɛ afii 48 esɔmɔ Yehowa. Ekɛɛ akɛ: “Mɛni hewɔ misɔmɔɔ Yehowa? Ejaakɛ misumɔɔ lɛ. Mikɛ Yehowa wieɔ yɛ sɔlemɔ mli daa gbɛkɛ ni mikɛɔ lɛ bɔ ni mihiɛ sɔɔ ejɔɔmɔi lɛ fɛɛ waa, titri lɛ hiɛsɔɔ ni miyɔɔ kɛha kpɔmɔ afɔleshaa lɛ.”

Hɛɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ haa wɔsumɔɔ akɛ wɔsɔmɔ lɛ kɛjɛ wɔtsui mli. Shi mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko aaatsɔ aná nakai suɔmɔ lɛ? Kanyamɔ nɔ titri ní haa anáa suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ ji hiɛsɔɔ ni mli kwɔ kɛha suɔmɔ ní ejie lɛ kpo etsɔɔ wɔ lɛ. Kadimɔ Biblia mli kaimɔ ní haa mɔ tsui nyɔɔ mɔ mli nɛɛ: “Mɔ ni sumɔɔɔ mɔ lɛ, eleee Nyɔŋmɔ; ejaakɛ Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ. Enɛ mli Nyɔŋmɔ suɔmɔ ni ekɛsumɔɔ wɔ lɛ je kpo yɛ, akɛ Nyɔŋmɔ tsu lɛ diɛŋtsɛ ebi koome lɛ kɛba je lɛŋ, koni wɔtsɔ enɔ wɔna wala. Enɛ mli suɔmɔ lɛ yɔɔ: jeee akɛ wɔ ni wɔsumɔ Nyɔŋmɔ, shi moŋ akɛ lɛ ni esumɔ wɔ, ni etsu ebi lɛ akɛ ebafee wɔhe eshai lɛ ahe kpatamɔ nɔ̃.”—1 Yohane 4:8-10.

Ani oyɔseɔ bɔ ni nɛkɛ suɔmɔ nɛɛ da waa ha lɛ? Ŋɔɔ lɛ akɛ faa ko ni miiho kɛ foi eshá bo ni nuu ko kɛ ewala wo oshara mli ni ejie bo. Ani ohiɛ baakpa enɔ, aloo onaŋ hiɛsɔɔ ni mli kwɔ waa kɛhaŋ lɛ? Ani osumɔŋ akɛ ofee nɔ fɛɛ nɔ ni obaanyɛ oha lɛ? Suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ jie lɛ kpo kɛtsɔ e-Bi, Yesu Kristo ní ekɛ lɛ ha akɛ kpɔmɔ afɔleshaa nɔ̃ lɛ nɔ lɛ da fe enɛ kwraa kɛ́ akɛaato he. (Yohane 3:16; Romabii 8:38, 39) Kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ sa otsui he lɛ, ebaakanya bo koni osumɔ akɛ ooosɔmɔ lɛ kɛ otsui fɛɛ.

Jɔɔmɔi Bianɛ kɛ Agbɛnɛ yɛ Wɔsɛɛ Be Mli

Eyɛ mli akɛ esa akɛ suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ afee yiŋtoo titri hewɔ ní afeɔ esuɔmɔnaa nii moŋ, shi eji miishɛɛ sane akɛ aaale akɛ Nyɔŋmɔ woɔ mɛi ni sɔmɔɔ lɛ lɛ nyɔmɔ. Bɔfo Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Kɛ hemɔkɛyeli bɛ lɛ, anyɛŋ Nyɔŋmɔ hiɛ asa; ejaakɛ mɔ ni baa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, ja ehe eye akɛ eyɛ ni eji mɛi ni taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ hu.”—Hebribii 11:6.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ jɔɔ mɛi ni sumɔɔ lɛ ní amɛfeɔ toiboo amɛhaa lɛ lɛ. Akɛni mɛi babaoo nyiɛɔ Biblia mli shishitoo mlai asɛɛ hewɔ lɛ, amɛnáa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa. (Abɛi 23:20, 21; 2 Korintobii 7:1) Bei pii lɛ nitsumɔtsɛmɛi kɛ amɛhe fɔ̃ɔ mɛi ni kɛ Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ anɔkwayeli kɛ mɔdɛŋbɔɔ he lɛ tsuɔ nii lɛ anɔ, ni no hewɔ lɛ amɛnáa shika he shweshweeshwefeemɔ ni da mli ŋɔɔmɔ. (Kolosebii 3:23) Akɛni Nyɔŋmɔ tsuji kɛ amɛhe fɔ̃ɔ Yehowa nɔ hewɔ lɛ, amɛnáa jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ yɛ shihilɛi ni mli wawai po ashishi. (Abɛi 28:25; Filipibii 4:6, 7) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, amɛkɛ hekɛnɔfɔɔ kwɛɔ naanɔ wala jɔɔmɔ yɛ wɔsɛɛ be mli shikpɔŋ nɔ Paradeiso lɛ mli lɛ gbɛ.—Lala 37:11, 29.

Te mɛi ni náa Yehowa jɔɔmɔi nɛɛ amli ŋɔɔmɔ lɛ nuɔ ehe amɛhaa tɛŋŋ? Jacqueline, Kristofonyo ko ni yɔɔ Canada lɛ tsɔɔ hiɛsɔɔ ni eyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ mli akɛ: “Ekɛ naakpɛɛ nikeenii nɛɛ haa wɔ daa, ni ekɛ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ ní ma shi shiŋŋ lɛ haa.” Abel, ní wie mra mli kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ bɔ ni enuɔ he ehaa lɛ mli nɛkɛ: “Naanɔ wala he gbɛkpamɔ lɛ ji nɔ ko ni minuko dã, ni miikpa lɛ gbɛ. Shi kɛlɛ, kɛji akɛ Paradeiso ko bɛ po lɛ, ebaakã he efee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ kɛha mi akɛ majie suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kpo kɛtsɔ sɔɔmɔ ni masɔmɔ lɛ lɛ nɔ.”

Bo Hu Obaanyɛ Oná Anɔkwa Hemɔkɛyeli

Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Bo, Yehowa Zebaot, ní okojoɔ jalɛ naa, ní okaa sabai kɛ tsuii okwɛɔ.” (Yeremia 11:20) Hɛɛ, Yehowa kaa nɔ ni aŋɔtee yɛ wɔmligbɛ tɔ̃ɔ lɛ ekwɛɔ. Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ aka lɛ diɛŋtsɛ eyiŋtoo hewɔ ni eheɔ Nyɔŋmɔ nɔ eyeɔ lɛ ekwɛ. Ekolɛ hemɔkɛyelii kɛ susumɔi ni ejaaa yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ eha wɔfee nibii ni ejaaa yɛ bei ni eho lɛ amli. Shi Biblia mli anɔkwa nilee baanyɛ aha wɔná wɔkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji Bɔlɔ lɛ teŋ wekukpaa kpakpa.—1 Timoteo 2:3, 4.

Yehowa Odasefoi miiye kɛmiibua gbɔmɛi koni amɛná Nyɔŋmɔ he anɔkwa nilee kɛtsɔ shia Biblia mli nikasemɔ ni amɛfeɔ ni aheee nɔ ko he gbɛjianɔtoo lɛ nɔ. (Mateo 28:20) Mɛi babaoo ni ekpɛlɛ nɛkɛ yelikɛbuamɔ nɛɛ nɔ lɛ ená suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ ni amɛná anɔkwa hemɔkɛyeli yɛ emli. Kɛtsɔ Biblia lɛ kasemɔ nɔ lɛ, amɛná “ŋaawoo ni hi kɛ jwɛŋmɔ,” ní yeɔ buaa amɛ koni ‘amɛnyiɛ shweshweeshwe’ yɛ nɛkɛ jaramɔ bei nɛɛ amli. (Abɛi 3:21-23) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, amrɔ nɛɛ amɛyɛ hiɛnɔkamɔ “ni efi shi shiŋŋ” kɛha wɔsɛɛ. (Hebribii 6:19) Bo hu obaanyɛ oná anɔkwa hemɔkɛyeli koni oná jɔɔmɔi nɛɛ amli gbɛfaŋnɔ.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]

Sanebimɔi ni Haoɔ Mɔ ní Ehe Hiaa ni Aha Hetoo

“Beni mikaseɔ nii yɛ helatsamɔhe akɛ tsofafeemɔ he nikaselɔ lɛ, mina gbɔmɛi kpakpai ni miipiŋ yɛ helai kɛ osharai ahewɔ. Kɛ́ Nyɔŋmɔ ko yɛ lɛ, mɛni hewɔ nibii nɛɛ yaa nɔ? Ani jamɔ ji gbɛ ni atsɔɔ nɔ anáa jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ kɛkɛ?”—Tsutsu Presbyterianyo yɛ Korea.

“Mifɔɔ he susumɔ kɛji akɛ mitsɛ ni eji dãatɔlɔ lɛ etee hɛl loo etee ŋwɛi. Mishe gbohii lɛ kɛ hɛl la susumɔ lɛ gbeyei waa. Minyɛɛɛ manu nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ aaaha mɔ ko ayapiŋ yɛ hɛl la mli kɛya naanɔ shishi.”—Tsutsu Katoliknyo yɛ Brazil.

“Mɛni baaba shikpɔŋ lɛ kɛ adesai anɔ wɔsɛɛ? Te adesai baafee tɛŋŋ ni amɛnyɛ amɛhi shi kɛya naanɔ? Te adesai baafee tɛŋŋ amɛná anɔkwa toiŋjɔlɛ?”—Tsutsu Katoliknyo yɛ Germany.

“Nilee bɛ fɔmɔ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli tsɔɔmɔ lɛ mli kɛha mi. Kooloi jaaa Nyɔŋmɔ, no hewɔ lɛ kɛ afɔ́ bo ekoŋŋ akɛ kooloo yɛ yiŋtoo ko hewɔ koni owo ohe eshai lɛ ahe nyɔmɔ lɛ, te obaafee tɛŋŋ ojaje saji ní oje nakai shihilɛ lɛ mli koni oya hiɛ?”—Tsutsu Hindunyo yɛ South Africa.

“Mida yɛ Confucius weku mli, ni mikɛ mihe woɔ kusum nii ni afeɔ ahaa wɔ blematsɛmɛi lɛ ahejɔɔmɔ lɛ mli. Beni mikɛ mihe woɔ afɔleshãa okpɔlɔŋmɛɛ kɛ shikotomɔ lɛ mli lɛ, misusu kɛji akɛ blematsɛmɛi ní egboi lɛ bayeɔ niyenii lɛ ni amɛnaa shi ní wɔkotoɔ kɛhaa amɛ lɛ lo.”—Tsutsu Confucius jamɔ lɛ mlinyo yɛ Korea.

Nɛkɛ aŋkroaŋkroi nɛɛ fɛɛ ná amɛ sanebimɔi lɛ ahetoo beni amɛkɛ Yehowa Odasefoi lɛ kase Biblia lɛ.