Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 15

Mɔdɛŋ ni Wɔbɔ Koni Wɔná Heyeli Kɛjá Nyɔŋmɔ

Mɔdɛŋ ni Wɔbɔ Koni Wɔná Heyeli Kɛjá Nyɔŋmɔ

YITSO NƐƐ MLI SANE

Bɔ ni Kristo efĩ esɛɛnyiɛlɔi lɛ asɛɛ yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ koni akpɛlɛ amɛjamɔ lɛ nɔ yɛ mla naa, ní aŋmɛ amɛ gbɛ hu koni amɛye Nyɔŋmɔ mlai lɛ anɔ

1, 2. (a) Mɛni esa akɛ ofee kɛtsɔɔ akɛ oji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishinyo? (b) Mɛni hewɔ bei komɛi lɛ, ehe bahiaa ni Yehowa Odasefoi afã jamɔŋ heyeli he ta lɛ?

 ANI oji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishinyo? Shii abɔ ni oji Yehowa Odasefonyo lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ shishinyo ji bo! Mɛni tsɔɔ akɛ eshishinyo ji bo? Jeee paspɔt loo nɔyeli ko wolo tsɔɔ. Moŋ lɛ, bɔ ni ojáa Yehowa Nyɔŋmɔ ohãa lɛ tsɔɔ akɛ oji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishinyo loo ojeee eshishinyo. Anɔkwa jamɔ biɔ babaoo fe nɔ ni oheɔ oyeɔ kɛkɛ. Ekɔɔ bɔ ni ofeɔ onii ohãa, ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mlai anɔ ni oyeɔ lɛ hu he. Yɛ wɔ fɛɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, wɔjamɔ lɛ kɔɔ wɔshihilɛ mli fãi srɔtoi lɛ fɛɛ ahe, ni bɔ ni wɔtsɔseɔ wɔweku lɛ kɛ bɔ ni wɔfeɔ wɔnii yɛ helatsammɔ saji komɛi ahe lɛ hu po fata he.

2 Kɛ̃lɛ, jeee be fɛɛ be jeŋ ni wɔyɔɔ mli lɛ kɛ bulɛ hãa hegbɛ ni kã wɔtsui nɔ waa, ni ji Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii ni wɔji lɛ, loo nɔ ni hegbɛ nɛɛ biɔ yɛ wɔdɛŋ lɛ. Nɔyelii komɛi eka akɛ amɛbaatsĩ wɔjamɔ lɛ naa loo amɛbaagu lɛ kwraa. Bei komɛi lɛ, ehe bahiaa ni Kristo webii lɛ afã nɔ ni wɔbaatsɛ lɛ akɛ ta lɛ koni ahã amɛ heyeli ni baahã amɛnyɛ amɛhi shi yɛ Mesia Maŋtsɛ lɛ mlai anaa. Aso esa akɛ enɛ afee bo naakpɛɛ? Dabi. Ehe bahia ni yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, Yehowa webii ni hi shi yɛ Biblia beaŋ lɛ afã ta kɛná heyeli ni baahã amɛnyɛ amɛsɔmɔ Yehowa.

3. Mɛɛ ta Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛkpe yɛ Maŋnyɛ Ester beaŋ?

3 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Maŋnyɛ Ester beaŋ lɛ, ehe bahia ni Nyɔŋmɔ webii lɛ awuu ta kɛfã amɛwala he. Mɛni hewɔ? Maŋsɔɔlɔ Nukpa Haman ni yitsoŋ wa lɛ wo Persia Maŋtsɛ Ahashwerosh yiŋ akɛ, esa akɛ agbe Yudafoi fɛɛ ni yɔɔ Maŋtsɛ lɛ shikpɔji lɛ fɛɛ anɔ lɛ, ejaakɛ ‘soro amɛmlai lɛ yɛ maji krokomɛi lɛ fɛɛ anɔ lɛ he.’ (Ester 3:8, 9, 13) Ani Yehowa kwa etsuji lɛ? Dabi, ejɔɔ mɔdɛŋ ni Ester kɛ Mordekai bɔ kɛyana Persia Maŋtsɛ lɛ koni ebu Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe lɛ nɔ.—Ester 9:20-22.

4. Mɛni he wɔbaasusu yɛ yitso nɛɛ mli?

4 Ni wɔbeaŋ nɛɛ hu? Taakɛ wɔna yɛ yitso ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, bei komɛi lɛ nɔyelɔi teɔ shi amɛwoɔ Yehowa Odasefoi. Wɔbaasusu gbɛi komɛi ni nɔyelii nɛɛ etsɔ nɔ kɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛtsĩ wɔjamɔ lɛ naa lɛ ahe yɛ yitso nɛɛ mli. Wɔbaasusu nibii etɛ komɛi ni amɛfɔɔ wɔnaa gbamɔ yɛ mli lɛ ahe: (1) hegbɛ ni wɔyɔɔ ni wɔhiɔ shi akɛ asafo koni wɔnyɛ wɔjá Nyɔŋmɔ bɔ ni wɔsumɔɔ, (2) hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔhalaa helatsamɔ ni kɛ Biblia shishitoo mlai kpãa gbee, kɛ (3) hegbɛ ni fɔlɔi yɔɔ akɛ amɛtsɔse amɛbii yɛ Yehowa shishitoo mlai anaa. Yɛ shihilɛ nɛɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, wɔbaana bɔ ni Mesia Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii lɛ kɛ hiɛdɔɔ gbo deŋme kɛbu amɛhegbɛ kpele akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii lɛ ahe kɛ bɔ ni ajɔɔ amɛmɔdɛŋbɔi lɛ anɔ ahã.

Mɔdɛŋ ni Wɔbɔ Koni Akpɛlɛ Wɔjamɔ lɛ Nɔ yɛ Mla Naa, ní Wɔná Jamɔŋ Heyelii Komɛi Hu

5. Kɛ́ akɛ anɔkwa Kristofoi anitsumɔ lɛ wo mla shishi lɛ, mɛɛ sɛɛ wɔnáa?

5 Aso ehe miihia ni wɔbi nɔyelii lɛ agbɛ yɛ mla naa dani wɔnyɛ wɔjá Yehowa? Dabi, kɛ̃lɛ, kɛ́ akpɛlɛ wɔnɔ yɛ mla naa lɛ, efeɔ mlɛo kɛhãa wɔ akɛ wɔbaajá Nyɔŋmɔ—ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔkpeɔ kutuu yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ-Maŋtsɛyeli Asai kɛ Kpee Asai anɔ, ni wɔnyɛɔ wɔkalaa Biblia kasemɔ woji ni wɔshɛɔ eko hu, kɛfata he lɛ, wɔnyɛɔ wɔshiɛɔ sane kpakpa lɛ yɛ blohuiaŋ ni nɔ ko kwraa wooo wɔnajiaŋ. Yɛ maji babaoo anɔ lɛ, akɛ wɔnitsumɔ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ewo mla shishi, ni wɔnáa hegbɛ kɛsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ taakɛ ahã jamɔ krokomɛi mla naa hegbɛ lɛ. Kɛ̃lɛ, kɛ́ nɔyelii lɛ eŋmɛɛɛ wɔ gbɛ koni wɔkɛ wɔjamɔ lɛ awo mla shishi loo amɛka akɛ amɛkɛ naatsĩi baashwie wɔnɔ lɛ, mɛni baa?

6. Mɛɛ naagba Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Australia lɛ kɛkpe yɛ afi 1940 mra beaŋ afii lɛ amli?

6 Australia. Yɛ afi 1940 mra beaŋ afii lɛ amli lɛ, Australia maŋsɔɔlɔ nukpa lɛ kɛɛ akɛ, wɔhemɔkɛyelii lɛ “ekojo amɛ momo yɛ” ta ni amɛwuɔ lɛ mli. Atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa. Odasefoi nyɛɛɛ akpe kutuu taakɛ amɛfɔɔ feemɔ lɛ, ni amɛnyɛɛɛ amɛshiɛ yɛ faŋŋ mli hu, akpa nitsumɔi srɔtoi ni atsuɔ yɛ Betel lɛ tsumɔ, ni ahé Maŋtsɛyeli Asai lɛ yɛ nyɛmimɛi lɛ adɛŋ. Ebafee tɔ̃mɔ akɛ wɔbaahiɛ wɔ-Biblia kasemɔ woji lɛ po. Be ni Odasefoi ni yɔɔ Australia lɛ kɛ afii saŋŋ eshiɛ yɛ teemɔŋ sɛɛ lɛ, aŋmɛɛ amɛhe agbɛnɛ. Yɛ June 14, 1943 lɛ, Australia Saneyelihe Wulu lɛ bua sane lɛ kɛtsake yiŋ ni akpɛ lɛ.

7, 8. Tsɔɔmɔ ta ni wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Russia lɛ ewu kɛtao jamɔŋ heyeli yɛ afii ni eho lɛ amli kɛbashi amrɔ nɛɛ.

7 Russia. Atsĩ Yehowa Odasefoi ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa afii nyɔŋmai komɛi yɛ Komunist nɔyeli lɛ shishi, shi yɛ afi 1991 lɛ, akpɛlɛ ni amɛkɛ amɛnitsumɔ lɛ wo mla shishi agbɛnɛ. Be ni tsutsu Soviet Union nɔyeli lɛ mli gbala lɛ sɛɛ lɛ, akpɛlɛ ni wɔkɛ wɔnitsumɔ lɛ wo mla shishi yɛ Russia nɔyeli lɛ shishi yɛ afi 1992. Kɛ̃lɛ, etsɛɛɛ kɛkɛ ni wɔshweremɔ lɛ babɔi shiteekɛwolɔi komɛi anaa gbamɔ—titri lɛ, mɛi ni kɛ Russia Otodɔks Sɔlemɔ lɛ bɔɔ lɛ. Kɛjɛ afi 1995 kɛyashi afi 1998 lɛ, shiteekɛwolɔi lɛ sama Yehowa Odasefoi kɛtsara nɔ shii enumɔ sɔŋŋ yɛ saneyelihe akɛ awuiyelɔi ji wɔ. Eko fɛɛ eko mli lɛ, kojolɔ lɛ enaaa nɔ ko kwraa ni tsɔɔ akɛ sane ni akɛfɔ̃ wɔnɔ lɛ ji anɔkwale. No sɛɛ lɛ, shiteekɛwolɔi ni etswa amɛfai shi nɛɛ yasama wɔ ekoŋŋ yɛ afi 1998. Shishijee lɛ, Odasefoi lɛ ye kunim, shi shiteekɛwolɔi lɛ kɛɛ ayeee sane lɛ jogbaŋŋ; no hewɔ lɛ sɛɛ mli lɛ, amɛbi ni akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ, ni yɛ enɛ mli lɛ abu Odasefoi lɛ fɔ yɛ May afi 2001. Yɛ October, nakai afi lɛ nɔŋŋ mli lɛ, aye sane lɛ ekoŋŋ, ni yiŋ ni akpɛ yɛ afi 2004 ji akɛ aŋamɔ Odasefoi anitsumɔhe ni amɛkɛwo mla shishi ni amɛkɛtsuɔ nii yɛ Moscow lɛ, ni agu amɛnitsumɔ lɛ kwraa.

8 Yiwaa babaoo nyiɛ sɛɛ kɛba. (Kanemɔ 2 Timoteo 3:12.) Afee Odasefoi lɛ niseniianii, ni apilapila amɛ hu. Agu amɛ-Biblia kasemɔ woji lɛ; aŋamɔ amɛjamɔhei lɛ. Bo lɛ, susumɔ bɔ ni wɔnyɛmimɛi lɛ nu he amɛhã be ni amɛkɛ shihilɛi ni mli wawai nɛɛ kpeɔ lɛ he okwɛ! Yɛ afi 2001 lɛ, nyɛmimɛi lɛ kɛ sane lɛ tee Yuropabii Asaneyelihe ni Ayeɔ Hegbɛi ni Adesai Yɔɔ lɛ Ahe Saji yɛ lɛ, ni yɛ afi 2004 lɛ, amɛkɛ saji krokomɛi ni he baahia lɛ yahã Saneyelihe lɛ. Yɛ afi 2010 lɛ, Saneyelihe nɛɛ bua sane lɛ. Ena akɛ Odasefoi lɛ ahe hetsɛ̃ sɔŋŋ hewɔ ni agu amɛnitsumɔ lɛ yɛ Russia lɛ, ni ebua sane lɛ akɛ, akɛni nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko ji awuiyelɔ hewɔ lɛ, ejaaa gbɛ akɛ saneyelihe bibioo lɛ buɔ amɛ fɔ. Kɛfata he lɛ, Saneyelihe lɛ na akɛ aje gbɛ atsĩ Odasefoi lɛ anaa koni akɛshɔ̃ mla naa hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ yɛ amɛdɛŋ. Bɔ ni Saneyelihe lɛ bua sane lɛ ŋmɛ Odasefoi lɛ gbɛ koni amɛná hegbɛ amɛkɛ amɛhe awo amɛjamɔ nifeemɔi amli ni mɔ ko gbaaa amɛnaa. Eyɛ mli akɛ Russia maŋ lɛŋ amraloi srɔtoi lɛ ekpɛlɛɛɛ yiŋ ni Yuropabii Asaneyelihe lɛ kpɛ lɛ nɔ moŋ, kɛ̃lɛ kunimyelii nɛɛ ewaje Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ diɛŋtsɛ.

Titos Manoussakis (Kwɛmɔ kuku 9)

9-11. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa webii ni yɔɔ Greece lɛ egbo deŋme koni amɛná hegbɛ amɛfee ekome kɛjá Nyɔŋmɔ, ni mɛni ejɛ mli kɛba?

9 Greece. Yɛ afi 1983 lɛ, Titos Manoussakis yahai tsũ yɛ Heraklion yɛ Crete koni Yehowa Odasefoi akuu fioo ko akpe yɛ jɛmɛ kɛjá Yehowa. (Heb. 10:24, 25) Etsɛɛɛ kɛkɛ ni Otodɔks osɔfo ko yasama Odasefoi ehã amraloi lɛ akɛ, esaaa akɛ aŋmɛɔ Odasefoi lɛ agbɛ ni amɛjáa Yehowa yɛ nakai tsũ lɛ mli. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ ji akɛ, esoro Odasefoi lɛ ahemɔkɛyeli yɛ Otodɔksbii lɛ anɔ lɛ he! Amraloi lɛ yasama Titos Manoussakis kɛ Odasefoi krokomɛi etɛ ni fata ehe lɛ akɛ awuiyelɔi ji amɛ. Agbe amɛ shika gbele ni awo amɛ tsuŋ nyɔji enyɔ. Ákɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli shishi bii lɛ, Odasefoi lɛ bu sane ni abua lɛ akɛ eteɔ shi ewoɔ hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛkɛ amɛhe woɔ amɛjamɔ nifeemɔi amli lɛ, no hewɔ lɛ, amɛkɛ sane lɛ tee maŋ lɛ saneyelihe lɛ, ni naagbee lɛ amɛkɛtee Yuropabii Asaneyelihe lɛ.

10 Naagbee lɛ, yɛ afi 1996 lɛ, Yuropabii Asaneyelihe lɛ kpɛ yiŋ ko ni akpaaa gbɛ eshi mɛi ni teɔ shi woɔ anɔkwa jamɔ lɛ. Saneyelihe nɛɛ yɔse akɛ, “Yehowa Odasefoi fata ‘jamɔi ni ale’ ni yɔɔ Greece mla lɛ shishi lɛ ahe,” ni ákɛ bɔ ni saneyelihe fioo lɛ bua sane lɛ ehã lɛ “saa hegbɛ ni mɛi ni yɔɔ mla lɛ shishi lɛ yɔɔ akɛ amɛjáa Nyɔŋmɔ ni mɔ ko gbaaa amɛnaa lɛ he tɛ̃ɛ.” Kɛfata he lɛ, Saneyelihe lɛ yɔse akɛ, Greece nɔyeli lɛ bɛ hegbɛ akɛ “etsɔɔ kɛji jamɔŋ hemɔkɛyelii loo gbɛi anɔ ni atsɔɔ ajáa lɛ ja loo ejaaa.” Atswa Odasefoi atsuŋwoo sane lɛ afɔ̃, ni aŋmɛ amɛ gbɛ akɛ amɛkɛ amɛhe awo amɛjamɔ nifeemɔi amli ni mɔ ko gbaaa amɛnaa!

11 Ani nakai kunimyeli lɛ jaje nibii yɛ Greece? Dɔlɛ sane ji, eyabaaa lɛ nakai. Yɛ naagbee lɛ, abua sane ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ Kassandreia, Greece yɛ afi 2012 be ni akɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 12 sɔŋŋ egbala sane lɛ mli lɛ sɛɛ. Yɛ sane nɛɛ mli lɛ, Otodɔks osɔfo ko ji mɔ ni tee shiteekɛwoo lɛ shi. Greece Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ mu sane lɛ naa akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ yeɔ bem. Adamɔ Greece maŋ lɛ nɔŋŋ mla ni ŋmɛɔ gbɛ ni mɛi ajá nɔ ni amɛsumɔɔ lɛ nɔ abua sane lɛ, ni atswa sane ni akɛfɔ̃ Yehowa Odasefoi lɛ anɔ shii abɔ akɛ aleee amɛjamɔ lɛ afɔ̃. Saneyelihe lɛ wie akɛ: “Aŋɔko Yehowa Odasefoi atsɔɔmɔi lɛ ateko, no hewɔ lɛ amɛjamɔ lɛ jeee teemɔŋ jamɔ, eji jamɔ ni ale.” Asafo bibioo ni yɔɔ Kassandreia lɛ mli bii lɛ amii shɛ amɛhe waa diɛŋtsɛ, ejaakɛ amɛná hegbɛ agbɛnɛ akɛ amɛkpeɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ-Maŋtsɛyeli Asa nɔ kɛjá Nyɔŋmɔ.

12, 13. Mɛɛ gbɛ nɔ shiteekɛwolɔi ni yɔɔ France lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ ‘amɛbaatsɔ mla nɔ amɛye wɔ sane fɔŋ,’ ni mɛni jɛ mli kɛba?

12 France. Nyɔŋmɔ webii lɛ ahenyɛlɔi komɛi kɛ ŋaa ‘etsɔ mla nɔ amɛye sane fɔŋ.’ (Kanemɔ Lala 94:20.) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1990 teŋgbɛ lɛ, toohemɔ nitsumɔhe ni yɔɔ France lɛ bɔi Yehowa Odasefoi anitsumɔhe ni akɛwo mla shishi yɛ France (Association Les Témoins de Jéhovah, ATJ) lɛ shika saji amli kwɛmɔ. Maŋsɔɔlɔ ni kwɛɔ shika saji anɔ lɛ hã ale yiŋtoo diɛŋtsɛ ni hɔ nifeemɔ nɛɛ sɛɛ, ekɛɛ akɛ: “Shika saji amlikwɛmɔ nɛɛ baanyɛ ahã atsɔ mla nɔ aŋa nitsumɔhe nine lɛ loo ahɔ̃ɔ, aloo akɛ lɛ aye yɛ mlatɔmɔ hewɔ . . . , enɛ baahã asafo lɛ nitsumɔ lɛ naa aba shi loo ebaanyɛ asafo lɛ nɔ ni efo enitsumɔi lɛ asɛɛ yɛ wɔkpokpaa lɛ nɔ.” Eyɛ mli akɛ anaaa tɔmɔ ko kwraa yɛ shika saji ni ataoɔ lɛ mli moŋ, kɛ̃lɛ toohemɔ nitsumɔhe lɛ fo too ko ni naa wa tsɔ ni ATJ baawo. Eji ŋaa nɛɛ ye omanye kulɛ, no lɛ nɔ pɛ ni wɔnyɛmimɛi lɛ baanyɛ afee kɛkɛ ji, amɛbaaŋa nitsumɔhe nine lɛ, koni amɛhɔɔ tsũi lɛ dani amɛbaanyɛ amɛwo too ni naa wa nɛɛ. Sane lɛ naa wa kwraa tsɔ, kɛ̃lɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ anijiaŋ ejeee wui. Odasefoi lɛ ahiɛ dɔ waa yɛ sane ni ejaaa ni aye amɛ nɛɛ hewɔ, naagbee mli aahu yɛ afi 2005 lɛ, amɛkɛ sane lɛ tee Yuropabii Asaneyelihe ni Ayeɔ Hegbɛi ni Adesai Yɔɔ lɛ Ahe Saji yɛ lɛ.

13 Saneyelihe lɛ bua sane lɛ yɛ June 30, 2011. Etsɔɔ mli akɛ akɛni mɛi fɛɛ yɛ hegbɛ ni amɛkɛ amɛhe dɔ̃mɔɔ jamɔ ko hewɔ lɛ, esaaa akɛ Maŋ lɛ pɛiɔ mɛi ajamɔŋ hemɔkɛyelii amli akɛ eja loo ejaaa loo epɛiɔ gbɛi anɔ ni amɛtsɔɔ amɛjáa lɛ amli, ja nɔ ni eba wa. Saneyelihe lɛ kɛfata he akɛ: “Too ni afo koni awo lɛ . . . baanyɛ ahã ashɔ̃ asafo lɛ nibii fɛɛ ni he hiaa waa lɛ yɛ edɛŋ, ni no hãŋ asafo lɛ mli bii lɛ aná hegbɛ ni amɛkɛ amɛhe awo amɛjamɔ nifeemɔi lɛ fɛɛ amli ni mɔ ko gbaŋ amɛnaa.” Saneyelihe lɛ kojolɔi lɛ fɛɛ kɛ gbeekpamɔ bua akɛ, Yehowa Odasefoi lɛ yeɔ bem! Naagbee lɛ, French nɔyeli lɛ kɛ shika fɛɛ ni ehé yɛ ATJ lɛ dɛŋ lɛ hã amɛ ekoŋŋ, ni ewo shika lɛ kɛ hekpa, ni yɛ Saneyelihe lɛ fãmɔ naa lɛ, eŋmɛɛ nibii fɛɛ ni eshɔ̃ yɛ asafo lɛ dɛŋ akɛ ekɛmiitse nyɔmɔ ni asafo lɛ hiɛ lɛ lɛ he.

Obaanyɛ osɔle daa ohã omumɔŋ nyɛmimɛi ni amrɔ nɛɛ amɛmiina nɔ yɛ jalɛsaneyeli hiɛ ni atsɔɔ abuɔ shi yɛ saneyeli mli lɛ ahewɔ lɛ

14. Mɛni obaafee kɛtsu ogbɛfaŋnɔ yɛ ta ni awu kɛhã jamɔŋ heyeli lɛ he?

14 Taakɛ Ester kɛ Mordekai ni hi shi yɛ blema lɛ fee lɛ, Yehowa webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu ewu kɛfã hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛjá Yehowa yɛ gbɛ ni efã amɛ lɛ nɔ lɛ he. (Ester 4:13-16) Ani obaanyɛ oná mli gbɛfaŋnɔ? Hɛɛ. Obaanyɛ osɔle daa ohã omumɔŋ nyɛmimɛi ni amrɔ nɛɛ amɛmiina nɔ yɛ jalɛsane hiɛ ni atsɔɔ abuɔ shi yɛ saneyeli mli lɛ hewɔ lɛ. Sɔlemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ baawo wɔnyɛmimɛi ni kɛ shihilɛ ni mli wa miikpe lɛ, kɛ mɛi ni awaa amɛ yi lɛ hewalɛ jogbaŋŋ. (Kanemɔ Yakobo 5:16.) Ani Yehowa boɔ sɔlemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ atoi? Kunim srɔtoi ni wɔye yɛ saneyelihei lɛ maa nɔ aduatsɔ akɛ eboɔ toi!—Heb. 13:18, 19.

Wɔbi Koni Aŋmɛ Wɔ Gbɛ ní Wɔhala Helatsamɔ Gbɛ ni kɛ Wɔhemɔkɛyeli Kpãa Gbee

15. Kɛ́ eba lɛ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ he lɛ, mɛɛ nibii Nyɔŋmɔ webii lɛ hãa ehiɔ amɛjwɛŋmɔŋ?

15 Taakɛ wɔna yɛ Yitso 11 lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii lɛ anine eshɛ Ŋmalɛ naa gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ faŋŋ nɔ, ni biɔ ni amɛtsĩ amɛhe kɛjɛ lá ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ ni ehé shi waa ŋmɛnɛ lɛ he. (1 Mose 9:5, 6; 3 Mose 17:11; kanemɔ Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29.) Eyɛ mli akɛ wɔkpɛlɛɛɛ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ nɔ moŋ, kɛ̃lɛ wɔsumɔɔ helatsamɔ gbɛi ni hi fe fɛɛ kɛhã wɔ diɛŋtsɛ wɔhe kɛ wɔsuɔlɔi hu, bei abɔ ni nakai helatsamɔ gbɛ lɛ eteee shi ewooo Nyɔŋmɔ mlai lɛ. Saneyelihei wuji ni yɔɔ maji babaoo anɔ lɛ ekpɛlɛ nɔ akɛ, mɛi yɛ hegbɛ akɛ amɛdamɔɔ amɛhenilee kɛ amɛjamɔŋ hemɔkɛyelii anɔ amɛhalaa helatsamɔ gbɛ ko loo amɛkpoɔ. Kɛ̃lɛ, yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛ shihilɛi ni jaraa waa ekpe yɛ enɛ gbɛfaŋ. Susumɔ nɔkwɛmɔnii komɛi ahe okwɛ.

16, 17. Mɛɛ helatsamɔ akɛhã nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Japan ni hã egba enaa, ni te ahã esɔlemɔi lɛ ahetoo ahã tɛŋŋ?

16 Japan. Ebabi ni afee Misae Takeda, ni eji yoogbayoo ni eye afii 63 ni yɔɔ Japan lɛ opireshɛŋ ko ni mli wa. Ákɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishinyo anɔkwafo lɛ, ehã edatrɛfonyo lɛ le faŋŋ akɛ ebaasumɔ ni akwɛ lɛ ní ahãaa lɛ lá. Kɛ̃lɛ, yɛ nyɔji komɛi asɛɛ be ni ená ele akɛ ahã lɛ lá be ni afeɔ lɛ opireshɛŋ lɛ, egba enaa waa. Akɛni Nyɛmiyoo Takeda nu he ákɛ akɛ lɛ yeee jogbaŋŋ ni alaka lɛ hewɔ lɛ, yɛ June afi 1993 lɛ, eyasama datrɛfoi lɛ kɛ helatsamɔhe lɛ. Yoo ni he jɔ ni yɔɔ kpoo nɛɛ yɛ hemɔkɛyeli ni gbugbaaa. Ekɛ ekãa jaje esane lɛ yɛ saneyelihe muu lɛ fɛɛ hiɛ, eyɛ mli akɛ ebɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ tsɔ moŋ, shi edamɔ odaseyeli adeka lɛ mli nɔ ni fe ŋmɛlɛtswaa kome. Etee saneyelihe lɛ naagbee nɔ kwraa nyɔɔŋ kome sɛɛ nɔŋŋ ni egbo. Aso wɔhiɛ esɔɔɔ ekãa kɛ hemɔkɛyeli ni ejie lɛ kpo lɛ? Nyɛmiyoo Takeda wie akɛ, esɔleɔ be fɛɛ be kɛtutɔɔ Yehowa koni ejɔɔ emɔdɛŋbɔɔ lɛ nɔ. Ená nɔmimaa akɛ abaahã esɔlemɔi lɛ ahetoo. Ani ahã hetoo?

17 Afii etɛ yɛ Nyɛmiyoo Takeda gbele sɛɛ lɛ, Japan Saneyelihe Wulu lɛ bua sane lɛ, ni ebu lɛ bem—amɛkpɛlɛ nɔ akɛ ejaaa gbɛ akɛ ahãa lɛ lá be mli ni etsɔɔ faŋŋ akɛ esumɔɔɔ. Yiŋ ni akpɛ yɛ February 29, 2000 lɛ tsɔɔ akɛ, “esa akɛ abu hegbɛ ni ayɔɔ akɛ akpɛɔ yiŋ yɛ saji tamɔ nɛkɛ ahe lɛ akɛ eji mɔ diɛŋtsɛ hegbɛ.” Wɔhiɛ sɔɔ bɔ ni Nyɛmiyoo Takeda tswa efai shi akɛ ebaawuu koni ená heyeli kɛhala tsofafeemɔ ní kɛ ehenilee ni Biblia lɛ etsɔse lɛ kpãa gbee lɛ waa, amrɔ nɛɛ, akwɛɔ Odasefoi ni yɔɔ Japan lɛ yɛ helatsamɔhei, ni amɛsheee gbeyei akɛ abaanyɛ amɛnɔ ni ahã amɛ lá.

Pablo Albarracini (Kwɛmɔ kuku 18 to 20)

18-20. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ saneyelihe ko ni yɔɔ Argentina ni kwɛɔ sane ni aye lɛ mli ekoŋŋ lɛ tsɔɔ akɛ mɔ ko baanyɛ etsɔ lá wolo (DPA) lɛ nɔ ekpoo akɛ akahã lɛ lá? (b) Yɛ lá ni akɛtsuɔ nii bɔ ni ejaaa lɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi wɔhãa Kristo nɔyeli lɛ?

18 Argentina. Mɛni Maŋtsɛyeli lɛ shishinyo ko baanyɛ afee kɛsaa ehe eto koni kɛ́ aleenɔ, nɔ ko eba ni enyɛɛɛ ewie lɛ, ale nɔ ni esa akɛ afee? Taakɛ Pablo Albarracini fee lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔhiɛ mla wolo (DPA) yɛ wɔhe koni ewie ehã wɔ. Yɛ May afi 2012 lɛ, akɛ tu damɔ enɔ kɛka akɛ abaaju enibii, ni atswia lɛ tu. Akɛ lɛ tee helatsamɔhe ni enyɛɛɛ ewie, ni no hewɔ lɛ, enyɛɛɛ egbala eshidaamɔ yɛ lá he lɛ mli etsɔɔ. Kɛ̃lɛ, ana akɛ ehiɛ helatsamɔ he mla wolo ni eŋmala nɔ nii jogbaŋŋ nɔ ni fe afii ejwɛ nɛ lɛ yɛ ehe. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ, shihilɛ ni eyaje mli lɛ yɛ oshara waa, ni datrɛfoi komɛi po susu akɛ bɔ ni afee ni ahere eyiwala lɛ, esa akɛ ahã lɛ lá, fɛɛ sɛɛ lɛ datrɛfoi lɛ kpɛlɛ akɛ amɛkɛ nɔ ni eŋma lɛ baatsu nii. Shi Pablo papa ni ejeee Yehowa Odasefonyo lɛ tee saneyelihe, ni ahã lɛ wolo ni ŋmɛɔ gbɛ koni ahã ebi lɛ lá.

19 Oya nɔŋŋ kɛkɛ ni lɔyafonyo ni damɔ mli ehãa Pablo ŋa lɛ bi koni asaa akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ. Ŋmɛlɛtswai fioo komɛi amli lɛ, saneyelihe ni kwɛɔ saji ni aye lɛ amli ekoŋŋ lɛ tswa yiŋ ni saneyelihe fioo lɛ kpɛ lɛ efɔ̃, ni ebua akɛ esa ákɛ akɛ nɔ ni helatsɛ lɛ eŋmala yɛ helatsamɔ mla wolo lɛ mli lɛ atsu nii. Pablo papa kɛ sane lɛ tee Argentina Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ. Kɛ̃lɛ, Saneyelihe Wulu lɛ “enaaa nɔ ko ni ebaadamɔ nɔ etsɔɔ akɛ [nibii ni aŋmala yɛ Pablo helatsamɔ mla wolo lɛ mli ni tsɔɔ akɛ esumɔɔɔ ni ahã lɛ lá lɛ] ji saji ni aje gbɛ afo atã.” Saneyelihe lɛ kɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni eda ni yɔɔ nyɛmɔ lɛ yɛ hegbɛ akɛ etsɔɔ hiɛ ehalaa nibii ni ebaasumɔ ni akɛtsu nii yɛ ehelatsamɔ mli, ni ebaanyɛ ekpɛlɛ helatsamɔ mli nifeemɔ ko nɔ loo ekpoo . . . Ni esa akɛ datrɛfonyo ni kwɛɔ lɛ lɛ akpɛlɛ nɔ.”

Ani oŋmala olá wolo lɛ nɔ nii?

20 Kɛjɛ no nɔ kɛbaa nɛɛ, Nyɛminuu Albarracini he ewa lɛ jogbaŋŋ. Ekɛ eŋa fɛɛ ná miishɛɛ akɛ eŋmala helatsamɔ mla wolo lɛ nɔ nii. Kɛtsɔ gbɛ ni yɔɔ mlɛo, kɛ̃lɛ ehe hiaa waa nɛɛ nɔ lɛ, etsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ etsɔɔ akɛ ebaa ehe shi ehãa Kristo nɔyeli lɛ. Ani okɛ oweku lɛ eŋmala nyɛhelatsamɔ mla wolo lɛ nɔ nii?

April Cadoreth (Kwɛmɔ kuku 21 to 24)

21-24. (a) Mɛni Canada Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ fee kɛkpɛ yiŋ ni sa kadimɔ waa ni kɔɔ gbekɛbii ni yeko afii 18 kɛ lá ni akɛhãa mɔ lɛ he? (b) Sane nɛɛ baanyɛ awo oblahii kɛ oblayei ni sɔmɔɔ Yehowa lɛ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

21 Canada. Efɔɔ kaa akɛ saneyelihei kpɛlɛɔ hegbɛ ni fɔlɔi yɔɔ akɛ amɛhalaa helatsamɔ gbɛ ni hi fe fɛɛ amɛhãa amɛbii lɛ anɔ. Saneyelihei ebua yɛ shihilɛi komɛi amli po akɛ, yɛ helatsamɔ saji agbɛfaŋ lɛ esa akɛ akpɛlɛ yiŋ ni gbekɛbii ni hiɛ efã lɛ kpɛɔ lɛ anɔ. Nakai ji bɔ ni ebalɛ yɛ oblayoo fioo April Cadoreth gbɛfaŋ. Be ni eye afii 14 lɛ, atsĩ enaa yɛ helatsamɔhe akɛni lá miiho lɛ waa yɛ egbɔmɔtsoŋ lɛ hewɔ. Nyɔji fioo ni tsɔ hiɛ lɛ amli lɛ, eŋmala helatsamɔ mla wolo (Advance Medical Directive) lɛ nɔ nii kɛtsɔɔ akɛ kɛ́ ewala yaje oshara mli po lɛ akahã lɛ lá. Datrɛfonyo ni kwɛɔ lɛ lɛ kpoo akɛ ekɛ April yiŋkpɛi lɛ baatsu nii, ni eyabi gbɛŋmɛɛ wolo kɛjɛ saneyelihe koni enyɛ ehã lɛ lá. Anyɛ enɔ ni ahã lɛ lá wala yibii tsuji lɛ tɔi etɛ sɔŋŋ. Sɛɛ mli lɛ, April kɛ nɔ ni afee lɛ nɛɛ to kabonaatoo he.

22 April kɛ efɔlɔi kɛ sane lɛ tee saneyelihe koni akɛ mla atsu nii. Afii enyɔ sɛɛ lɛ, akɛ sane lɛ tee Canada Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ April eyanyɛɛɛ maŋ lɛ mla etsake moŋ, shi Saneyelihe lɛ wo shika fɛɛ ni April fite be ni ayeɔ esane lɛ, ni abu lɛ bem; no hã lɛ kɛ gbekɛbii krokomɛi ni yeko afii 18 lɛ hegbɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ tsofafeemɔ gbɛ ni amɛsumɔɔ lɛ he. Saneyelihe lɛ kɛɛ akɛ: “Yɛ tsofafeemɔ mli lɛ, esa akɛ aŋmɛ oblahii kɛ oblayei ni eye afii 16 lɛ agbɛ koni amɛtsɔɔ akɛ, susumɔ ni amɛhiɛ yɛ yiŋ ni amɛkpɛɔ yɛ helatsamɔ gbɛ ko he lɛ hãa anaa akɛ amɛdara bɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛbaanyɛ amɛkpɛ amɛyiŋ.”

23 Sane nɛɛ sa kadimɔ aahu akɛ, Saneyelihe Wulu lɛ kpɛlɛ mla naa hegbɛ ni gbekɛbii ni hiɛ efã lɛ yɔɔ lɛ nɔ. Dani abaabua sane nɛɛ, no mli lɛ Canada saneyelihei yɛ hegbɛ akɛ amɛtsɔɔ helatsamɔ gbɛ ni esa akɛ akɛhã gbekɛ ko ni yeko afii 16, kɛ́ amɛsusuɔ akɛ no feemɔ baahi ahã gbekɛ lɛ. Shi yɛ sane nɛɛ buamɔ sɛɛ lɛ, dani saneyelihe ko baatsɔɔ helatsamɔ gbɛ ko ni sa kɛhã mɔ ni yeko afii 16 lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ ahãa mɔ lɛ hegbɛ ni etsɔɔ akɛ ejwɛŋmɔ esa ni ebaanyɛ ekpɛ eyiŋ.

“Le ni mibale akɛ mitsu gbɛfaŋnɔ bibioo ko yɛ mɔdɛŋ ni mibɔ koni mawo Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ hiɛ nyam ni mahã ana Satan akɛ amalelɔ lɛ hãa mimii shɛɔ mihe pam”

24 Ani sɛɛnamɔ ko jɛ sane ni akɛ afii etɛ ye nɛɛ mli kɛba? Yɛ April gbɛfaŋ lɛ, sɛɛnamɔ yɛ he. April ni amrɔ nɛɛ eyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni eesɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Le ni mibale akɛ mitsu gbɛfaŋnɔ bibioo ko yɛ mɔdɛŋ ni mibɔ koni mawo Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ hiɛ nyam ni mahã ana Satan akɛ amalelɔ lɛ hãa mimii shɛɔ mihe pam.” April niiashikpamɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔbii bibii lɛ baanyɛ amɛkɛ ekãa adamɔ naagbai anaa kɛtsɔɔ akɛ amɛji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii lɛɛlɛŋ.—Mat. 21:16.

Hegbɛ ni Wɔyɔɔ akɛ Wɔtsɔse Wɔbii yɛ Yehowa Shishitoo Mlai Anaa

25, 26. Mɛɛ shihilɛi baanyɛ aba bei komɛi be ni atse gbãla?

25 Yehowa kɛ sɔ̃ efɔ̃ fɔlɔi anɔ akɛ amɛkɛ eshishitoo mlai lɛ atsɔse amɛbii lɛ. (5 Mose 6:6-8; Efe. 6:4) Nakai nitsumɔ lɛ kãaa shi akɔɔɔ, shi etsumɔ bawaa waa kɛ́ atse gbãla. Ahiɛ susumɔi srɔtoi yɛ bɔ ni esa akɛ atsɔse gbekɛbii lɛ ahã lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, fɔlɔ ni ji Odasefonyo lɛ baanu he waa akɛ esa akɛ atsɔse gbekɛ lɛ yɛ Kristofoi ashishitoo mlai anaa, shi fɔlɔ ni ejeee Odasefonyo lɛ ekpɛlɛŋ nɔ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esa akɛ fɔlɔ ni ji Odasefonyo lɛ ajɛ bulɛ mli ayɔse akɛ, eyɛ mli akɛ amɛtse gbãla moŋ, shi gbekɛbii lɛ atsɔsemɔ he sɔ̃ kã amɛ fɛɛ amɛ nɔ lolo.

26 Ekolɛ, fɔlɔ ni jeee Odasefonyo lɛ baaya saneyelihe koni ahã gbekɛ lɛ loo gbekɛbii lɛ ahi eŋɔɔ, bɔ ni afee ni ená amɛjamɔŋ tsɔsemɔ lɛ nɔ hewalɛ. Mɛi komɛi kɛɔ akɛ, eyɛ oshara akɛ abaatsɔse mɔ ko akɛ Yehowa Odasefonyo. Bei komɛi lɛ, amɛkɛɔ akɛ, ahãŋ gbekɛbii lɛ aye fɔmɔgbii kɛ gbii juji, ni kɛ́ amɛwala yaje oshara mli lɛ, aŋmɛŋ amɛ gbɛ ni amɛhé lá “kɛbaa amɛwala yi.” Miishɛɛ sane ji akɛ, saneyelihei babaoo susuɔ nɔ ni baahi ahã gbekɛ lɛ he moŋ fe ni amɛbaakwɛ akɛ fɔlɔ ko jamɔ yɛ oshara loo ebɛ oshara. Hã wɔsusu enɛ he nɔkwɛmɔ nii komɛi ahe wɔkwɛ.

27, 28. Be ni afolɔ Odasefoi anaa akɛ kɛ́ atsɔse gbekɛ ko akɛ Yehowa Odasefonyo lɛ eyeɔ lɛ awui lɛ, mɛni Ohio saneyelihe wulu fe fɛɛ lɛ fee yɛ naafolɔmɔ lɛ he?

27 Amerika. Yɛ afi 1992 lɛ, Ohio Saneyelihe Wulu ni yɔɔ Amerika lɛ tsu sane ko he nii, yɛ nakai sane lɛ mli lɛ, tsɛ ni jeee Odasefonyo lɛ kɛɛ kɛ́ eŋmɛ gbɛ ni atsɔse ebinuu fioo lɛ akɛ Yehowa Odasefonyo lɛ, shihilɛ lɛ baaye gbekɛ lɛ awui. Saneyelihe fioo ni tsɔ hiɛ eye sane lɛ kɛ tsɛ lɛ kpã gbee, ni ekɛ gbekɛ lɛ kwɛmɔ wo tsɛ lɛ dɛŋ. Aŋmɛ emami, Jennifer Pater gbɛ akɛ ebaanyɛ eyasara gbekɛ lɛ, kɛ̃lɛ abɔ lɛ kɔkɔ akɛ “ekatsɔ gbɛ ko kwraa nɔ etsɔɔ gbekɛ lɛ Yehowa Odasefoi ahemɔkɛyeli ko.” Saneyelihe fioo lɛ fãmɔ lɛ mli lɛɛ aahu akɛ, abaanyɛ atsɔɔ mli akɛ Nyɛmiyoo Pater bɛ hegbɛ ni ekɛ ebi, Bobby gbaa Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ jeŋba he lɛ ahe sane po! Te osusuɔ akɛ nyɛmi yoo nɛɛ baanu he ahã tɛŋŋ? Sane lɛ gba Jennifer naa waa diɛŋtsɛ, shi ewie akɛ ebaná ele akɛ esa akɛ eto etsui shi koni emɛ ni Yehowa atsu shihilɛ lɛ he nii. Ekɛɛ akɛ, “Yehowa ye ebua mi be fɛɛ be yɛ shihilɛ nɛɛ mli fɛɛ.” Yehowa asafo lɛ fĩ elɔya lɛ sɛɛ kɛbi ní Saneyelihe Wulu lɛ akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ.

28 Saneyelihe Wulu lɛ tswa saneyelihe fioo lɛ yiŋkpɛɛ lɛ efɔ̃, ni etsɔɔ mli akɛ “fɔlɔi yɛ hegbɛ ni amɛtsɔseɔ amɛbii, ni hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛkɛ amɛbii lɛ gbaa amɛjeŋba kɛ amɛjamɔŋ tsɔɔmɔi ahe saji lɛ fata he.” Saneyelihe lɛ kɛɛ kɛ́ anyɛɛɛ aná nɔ ko ni tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi ajamɔŋ tsɔɔmɔi lɛ baanyɛ aye gbekɛ ko gbɔmɔtso kɛ jwɛŋmɔ awui lɛ, no lɛ saneyelihe fioo lɛ bɛ hegbɛ akɛ edamɔɔ jamɔŋ sane nɔ ekɛ naatsĩi shwieɔ fɔlɔ ko nɔ. Saneyelihe Wulu lɛ enaaa nɔ ko ni maa nɔ mi akɛ Odasefoi lɛ ajamɔŋ tsɔɔmɔi lɛ baanyɛ aye gbekɛ ko jwɛŋmɔ loo gbɔmɔtso awui.

Saneyelihei babaoo ebua akɛ esa akɛ gbekɛbii lɛ ahi fɔlɔ ni ji Odasefonyo lɛ ŋɔɔ

29-31. Mɛni hã hegbɛ ni nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Denmark lɛ yɔɔ akɛ ebiyoo hiɔ eŋɔɔ lɛ ŋmɛɛ lɛ lɛ, ni te Denmark Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ bua sane lɛ ehã tɛŋŋ?

29 Denmark. Yoo ko ni jɛ Denmark ni atsɛɔ lɛ Anita Hansen lɛ kɛ shihilɛ nɛɛ eko nɔŋŋ kpe be ni ewu ni ekɛ lɛ tse gbãla lɛ bi koni saneyelihe ko ahã amɛbiyoo Amanda ni eye afii kpawo lɛ abaje ekwɛmɔ shishi lɛ. Eyɛ mli akɛ, yɛ afi 2000 lɛ, saneyelihe ni yɔɔ he ni amɛyɔɔ lɛ kwɛ sane lɛ mli, ni eŋmɛ gbɛ koni Amanda ahi Nyɛmiyoo Hansen ŋɔɔ moŋ, shi Amanda papa bi ní saneyelihe wulu lɛ akwɛ ni efo klɛŋklɛŋ saneyelihe lɛ yiŋkpɛɛ lɛ mli, koni ahã gbekɛ lɛ abahi eŋɔɔ. Saneyelihe wulu lɛ tsɔɔ mli akɛ, akɛni fɔlɔi enyɔ lɛ kpãaa gbee yɛ hewalɛ ni amɛjamɔŋ hemɔkɛyelii baanyɛ aná yɛ gbekɛ lɛ nɔ hewɔ lɛ, Amanda papa ji mɔ ni baanyɛ atsu nakai susumɔi srɔtoi lɛ ahe nii jogbaŋŋ. Belɛ enɛ tsɔɔ akɛ, akɛni Nyɛmiyoo Hansen ji Yehowa Odasefonyo hewɔ lɛ Amanda kwɛmɔ eŋmɛɛ lɛ!

30 Be ni shihilɛ ni mli wa nɛɛ yaa nɔ lɛ fɛɛ lɛ, bei komɛi lɛ, Nyɛmiyoo Hansen haoɔ aahu akɛ eleee nɔ pɔtɛɛ po ni ebaasɔle ebi. Ewie akɛ: “Shi Romabii 8:2627 lɛ mli wiemɔi lɛ shɛje mimii waa. Ehã minu he be fɛɛ be akɛ Yehowa nuɔ nɔ ni mitaoɔ mawie lɛ shishi. Ehiŋmɛi jwere minɔ, ni be fɛɛ be lɛ efee klalo akɛ ebaaye ebua mi.”—Kanemɔ Lala 32:8; Yesaia 41:10.

31 Nyɛmiyoo Hansen kɛ sane lɛ yafɔ̃ Denmark Saneyelihe Wulu fe fɛɛ lɛ hiɛ koni akwɛ mli ekoŋŋ. Be ni Saneyelihe lɛ buaa sane lɛ, ewie akɛ: “Abaadamɔ nɔ ni baahi fe fɛɛ ahã gbekɛ lɛ nɔ akwɛ mɔ ni sa akɛ gbekɛ lɛ ahi eŋɔɔ.” Kɛfata he lɛ, Saneyelihe lɛ tsɔɔ mli akɛ abaadamɔ bɔ ni fɔlɔi enyɔ lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ tsuɔ naagbai ahe nii ehãa lɛ nɔ akwɛ mɔ ni sa akɛ gbekɛ lɛ hiɔ eŋɔɔ, shi jeee Yehowa Odasefoi “atsɔɔmɔi kɛ amɛshidaamɔ” abaakwɛ. Be ni Saneyelihe lɛ mu sane lɛ naa akɛ Nyɛmiyoo Hansen ji mɔ ni gbekɛ lɛ baanyɛ ahi eŋɔɔ, ni akɛ Amanda wo edɛŋ lɛ, etsui nyɔ emli waa.

32. Mɛɛ gbɛ nɔ Yuropabii Asaneyelihe lɛ ebu fɔlɔi ni ji Odasefoi lɛ ahe yɛ niiamlijiemɔ he?

32 Maji srɔtoi ni yɔɔ Yuropa. Yɛ shihilɛi lɛ ekomɛi amli lɛ, ayeɔ sane ni kɔɔ fɔlɔ ni sa akɛ gbekɛ lɛ ahi eŋɔɔ lɛ kɛtekeɔ jakumaŋ lɛ saneyelihei lɛ. Yuropabii Asaneyelihe ni Ayeɔ Hegbɛi ni Adesai Yɔɔ lɛ Ahe Saji yɛ lɛ hu eye saji nɛɛ ekomɛi. Yɛ saji nɛɛ enyɔ amli lɛ, Saneyelihe nɛɛ kpɛlɛ nɔ akɛ jakumaŋ lɛ saneyelihei lɛ damɔ jamɔ nɔ amɛkɛ fɔlɔi ni ji Odasefoi lɛ ye yɛ gbɛ ko nɔ ni amɛkɛ fɔlɔi ni jeee Odasefoi lɛ hu ye yɛ gbɛ kroko nɔ. Saneyelihe nɛɛ tsɔɔ mli akɛ, nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji niiamlijiemɔ, ni ebua sane lɛ akɛ “esaaa akɛ adamɔɔ srɔto ni yɔɔ jamɔ mli lɛ pɛ nɔ akɛ hegbɛ hãa mɔ ko.” Mami ko ni eji Odasefonyo ni ná bɔ ni Saneyelihe nɛɛ bua sane lɛ ehã lɛ he sɛɛ lɛ tsɔɔ bɔ ni etsui nyɔ emli hã, ni ekɛɛ: “Eyɛ dɔlɛ waa akɛ abaafolɔ minaa akɛ miiye mibii lɛ awui, be mli ni nɔ ni miibɔ mɔdɛŋ mafee nɔŋŋ ji ní mikɛ nɔ ni misusuɔ akɛ ehi fe fɛɛ baahã amɛ, no ji ní matsɔse amɛ koni amɛba amɛjeŋ akɛ Kristofoi.”

33. Te fɔlɔi ni ji Odasefoi lɛ baafee tɛŋŋ amɛkɛ Filipibii 4:5 lɛ mli shishitoo mlai lɛ atsu nii lɛ?

33 Kɛ̃lɛ, esa akɛ fɔlɔi ni ji Odasefoi ni kɛ mla naataamɔi miikpe ni haaa amɛná hegbɛ amɛdũ Biblia shishitoo mlai amɛwo amɛbii atsuiiaŋ lɛ abɔ mɔdɛŋ amɛkɛ hiɛshikamɔ atsu nii. (Kanemɔ Filipibii 4:5.) Bɔ ni amɛnuɔ he akɛ esa akɛ ahã amɛ hegbɛ ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ he nilee atsɔse amɛbii lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ amɛyɔse akɛ fɔlɔ ni jeee Odasefonyo lɛ hu yɛ hegbɛ akɛ etsuɔ esɔ̃ akɛ fɔlɔ lɛ he nii kɛ́ eesumɔ ni efee nakai. Mɛni fɔlɔ ni ji Odasefonyo lɛ feɔ kɛtsɔɔ akɛ ekɛ sɔ̃ ni kã enɔ akɛ etsɔse ebi lɛ shwɛɛɛ kwraa?

34. Fɔlɔi Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ aná Nehemia beaŋ Yudafoi lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ he sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

34 Wɔnaa enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni sa jogbaŋŋ yɛ Nehemia gbii lɛ amli. No beaŋ lɛ, Yudafoi lɛ miitsu nii dɛŋdɛŋ kɛmiisaa Yerusalem gbogboi lɛ koni amɛtswa amɛma shi. Amɛle akɛ no feemɔ baabu amɛ kɛ amɛwekui lɛ ahe kɛjɛ maji ni ji amɛhenyɛlɔi ni ebɔle amɛ lɛ ahe. No hewɔ lɛ, Nehemia wo amɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛwua nyɛhaa nyɛnyɛmimɛi kɛ nyɛbihii kɛ nyɛbiyei kɛ nyɛŋamɛi kɛ nyɛshiai!” (Neh. 4:14, Ga Biblia hee) Yɛ nakai Yudafoi lɛ agbɛfaŋ lɛ, ehe bahia ni amɛkɛ amɛnyɛmɔi fɛɛ awu ta lɛ. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, ebiɔ ni fɔlɔi ni ji Yehowa Odasefoi lɛ abɔ mɔdɛŋ waa amɛtsɔse amɛbii koni amɛnyiɛ anɔkwale lɛ mli. Amɛle akɛ mɛi kɛ nɔnyɛi kɛ nibii srɔtoi ni esaaa miihao amɛbii yɛ skul kɛ akutso lɛŋ. Nɔnyɛi kɛ nibii ni esaaa nɛɛ baanyɛ atsɔ TV, Intanɛt kɛ ehenɔi lɛ anɔ po kɛbote shĩa lɛ mli. Fɔlɔi, nyɛhiɛ akakpaa nɔ akɛ ebiɔ ni nyɛkɛ nyɛnyɛmɔi fɛɛ awu ahã nyɛbihii kɛ nyɛbiyei kɛfee nyɛshĩai shweshweeshwe koni gbekɛbii lɛ anyɛ aya amɛhiɛ yɛ mumɔŋ.

Ná Nɔmimaa akɛ Yehowa Baaya nɔ Efĩ Anɔkwa Jamɔ Sɛɛ

35, 36. Mɛɛ sɛɛnamɔi ejɛ mla naa hegbɛi ahe ta ni Yehowa Odasefoi efã lɛ mli kɛba, ni mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

35 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yehowa ejɔɔ mɔdɛŋ ni eŋmɛnɛ beaŋ gbɛjianɔtoo lɛ bɔɔ koni amɛná hegbɛ amɛjá lɛ ni mɔ ko gbaaa amɛnaa lɛ nɔ. Be mli ni Nyɔŋmɔ webii lɛ fãa amɛhegbɛi ahe yɛ mla naa lɛ, bei pii lɛ, amɛyeɔ odasei ni náa mɛi anɔ hewalɛ waa yɛ saneyelihei kɛ gwabɔi amli. (Rom. 1:8) Nɔ kpakpa ko hu ni ejɛ mli eba ji kunim srɔtoi babaoo ni amɛye lɛ ewaje mla naa hegbɛi ni mɛi ni jeee Odasefoi po yɔɔ lɛ. Kɛ̃lɛ, ákɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ, wɔjeee maŋ hiɛ tsakelɔi; ni jeee wɔyiŋtoo ji akɛ wɔwu mla naa ta kɛshi wɔtsitsi. Sane oti lɛ ji akɛ Yehowa Odasefoi efã amɛmla naa hegbɛi ahe yɛ saneyelihei yɛ anɔkwa jamɔ shishitoo kɛ eshweremɔ hewɔ.—Kanemɔ Filipibii 1:7.

36 Esaaa kwraa akɛ wɔbuɔ hemɔkɛyeli he nikasemɔi ni wɔbaanyɛ wɔná kɛjɛ mɛi ni gbo deŋme kɛwu koni wɔná heyeli kɛsɔmɔ Yehowa lɛ akɛ nɔ ko flɛflɛ! Esa akɛ wɔ hu wɔya nɔ wɔye anɔkwa kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ, Yehowa miifĩ wɔnitsumɔ lɛ sɛɛ, ni ebaaya nɔ ewaje wɔ koni wɔnyɛ wɔfee esuɔmɔnaa nii.—Yes. 54:17.