Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NKONKO YA BABADI . . .

Mmalu kayi atudi ne bua kumanya bua Nowele?

Mmalu kayi atudi ne bua kumanya bua Nowele?

Bantu ba bungi pa buloba bujima batu basekelela Nowele bua tubingila tua bungi. Bamue batu basue kusanka pamue ne balunda babu anyi ne bena mu dîku diabu mu bikondo bia mafesto. Bakuabu badi bela meji bua Nzambi anyi badifila bua kuambuluisha bapele tshikondo atshi. Buabu bobu malu aa adi ne mushinga wa bungi. Kadi kudi malu masokome a kumanya adi atangila dituku edi dia Nowele.

Bua kumpala, bantu ba bungi badi basekelela dituku edi badi bitaba ne: Nowele ndituku divuabu balele Yezu. Kadi bamanyi ba malu a kale badi bamba ne: dituku divuabu balele Yezu ki ndimanyike to. Mukanda kampanda (The Christian Book of Why) udi wamba ne: “Bena Kristo ba kumpala kabavua bateke dituku kampanda bua kusekelela diledibua dia Yezu to,” bualu bavua basue “kulekela bilele bionso bia bantu badi kabayi bamanye Nzambi.” Bualu bukuabu, Bible kena uleja muaba nansha umue ne: Yezu uvua musekelele dituku divuabu bamulele to. Kadi, uvua mulombe bayidi bende bua kusekelela lufu luende.​—Luka 22:19.

Buibidi, bamanyi ba bungi ba malu a mu Bible badi bamba ne: bilele bia bungi bia Nowele mbifumine ku bilele bidi kabiyi bia bena Kristo ne bia bantu badi kabayi bamanye Nzambi. Bilele bu mudi bia pere Nowele, dilengeja mutshi wa Nowele, dipeshangana bintu, ditemesha dia buji, dilengeja mu nzubu ne bilongo bua Nowele, ne dimba misambu bua Nowele. Mukanda kampanda udi wamba bua bimue bia ku bilele ebi ne: “Patudi tupeshangana bintu bua Nowele, tulengeja mu nzubu yetu ne mu bitanda bia Nzambi ne bilongo, tudiku bamanye ne: tudi tuanyisha bilele bia bantu badi kabayi bamanye Nzambi anyi?”The Externals of the Catholic Church.

“Patudi tupeshangana bintu bua Nowele, tulengeja mu nzubu yetu ne mu bitanda bia Nzambi ne bilongo, tudiku bamanye ne: tudi tuanyisha bilele bia bantu badi kabayi bamanye Nzambi anyi?”​—The Externals of the Catholic Church

Nunku imue misangu udi mua kudiebeja ne: mbubi kayi bundi ngenza pandi ndonda bilele ebi bidi kabiyi ne bualu bubi. Tukonkononayi bualu buisatu ebu bua kupeta diandamuna. Nzambi kena wanyisha bua kusambakaja bilele bia bampangano ne ntendelelu mukezuke to. Ku butuangaji bua muprofete wende Amosa, Yehowa Nzambi wakambila batendeledi bende bavua bamutombokele mu Isalele wa kale ne: “Ndi mbenga bibilu bienu, tshiena nganyisha bisangilu bienu bia tshijila.”​—Amosa 5:21, 23, MMM.

Bua tshinyi mêyi mashile a mushindu eu? Tukonkonone tshivua bantu ba mu bukalenge bua ku nord bua mu Isalele wa kale benza. Yalobama mukalenge wabu wa kumpala, wakateka tuana tua ngombe tua or mu bimenga bia Dana ne Betele ne kulomba bantu bua kutendelela tuana tua ngombe etu pamutu pa kutendelela Yehowa Nzambi mudibi bikengela mu ntempelo wa mu Yelushalema. Mukalenge eu wakalongolola kabidi bibilu ne kuteka bakuidi bua kuambuluisha bantu bua kubisekelelabu.​—1 Bakelenge 12:26-33.

Bivua bena Isalele benze bivua bimueneka bu bimpe. Kabavuaku benza bionso ebi bua kutendelela Nzambi ne kumusankisha anyi? Mêyi mashile avua Nzambi muambe ku butuangaji bua Amosa ne baprofete bakuabu adi aleja patoke mudi Nzambi udiumvua bua bilele ebi. Ku butuangaji bua muprofete Malaki, Nzambi wakamba ne: “Meme Yehowa tshitu ngakudimuka.” (Malaki 3:6) Mêyi aa kaenaku atuleja mudi Nzambi umona disekelela Nowele didi bantu ba bungi benza lelu anyi?

Pavua bantu ba bungi bakonkonone malu atudi batele kuulu eku, bakangata dipangadika dia kulekela kuenza Nowele. Badi bapeta disanka dilelela mu dipitshisha dîba ne balunda ne bena mu mêku ne mu diambuluisha bapele mu tshikondo tshionso tshidibu basue munkatshi mua tshidimu.