Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Maʼ a tuklik wa mix bikʼin u meyajtik Dios...

Maʼ a tuklik wa mix bikʼin u meyajtik Dios...

¿Úuch wa káajak a meyajtik Jéeoba yéetel ka tsʼíiboltik ka meyajtaʼak xan tumen a núup?

¿Lúub wa a wóol ka xuʼul u xook juntúul máax bey jach taak u meyajtik Dios kaʼacheʼ?

Jujunpʼéel experienciaʼob anchaj tu luʼumil Gran Bretañaeʼ yaan u yáantkech a wil baʼaxten maʼ unaj a tuklik wa mix bikʼin u meyajtik Dios a núup wa juntúul a j-xoknáaliʼ. Yaan xan a wilik bix jeʼel a «pul[ik] a woʼoch waaj ich jaʼ» utiaʼal a wáantik le máaxoʼob maʼ joʼopʼok u meyajtikoʼob Diosoʼ (Ecl. 11:1).

MAʼ U XUʼULUL A MEYAJTIK DIOS

Jach kʼaʼabéet maʼ u xuʼulul a meyajtik Jéeoba. Ilawil maʼ a náachtal tiʼ yéetel kʼub a wóol tiʼ letiʼ (Deu. 10:20). Juntúul kiik ku kʼaabaʼtik Georginaeʼ bey tu beetiloʼ. Kyriacos, u yíichameʼ, jach pʼuʼuj ka káaj u xook yéetel u j-jaajkunajoʼob Jéeoba tu jaʼabil 1970. Tu beetaj tuláakal utiaʼal u xuʼulul u xook, maʼ tu kʼamik le sukuʼunoʼob tu yotochoʼ yéetel ku pulik le jóoʼsaʼaniloʼob ku yilkoʼ.

Kyriacoseʼ maas jach pʼuʼuj le ka joʼopʼ u bin Georgina muchʼtáambal. Juntéeneʼ bin tu Najil Reino utiaʼal u kaxtik baʼateʼel. Baʼaleʼ juntúul kiikeʼ tu yileʼ Kyriacoseʼ maas maʼalob u tʼanik griego ke inglés, le oʼolal tu tʼanaj tiʼ teléfono juntúul sukuʼun ku tʼanik griego yaan tiʼ uláakʼ múuchʼulil utiaʼal u bin áantbiloʼob. Kyriacoseʼ jach jatsʼuts tu yilil bix tratartaʼabik tumen le sukuʼunoʼ, le oʼolal xooknaj wa jaypʼéel meses. Baʼaleʼ chéen ka xuʼul u xook.

Georginaeʼ óoxpʼéel jaʼab seguernaj u muʼyajtik baʼax ku beetik u yíicham. Aʼalaʼabtiʼ yaan u xúumpʼattaʼal wa ku yokjaʼ, le oʼolal ka kʼuch u kʼiinileʼ tu sen kʼáataj tiʼ Jéeoba maʼ u pʼaʼatal tumen u yíicham. Ka máan chʼaʼabil Georgina tumen le sukuʼunoʼob utiaʼal u binoʼob teʼ asambleaoʼ, Kyriacoseʼ tu yaʼalaj tiʼ le sukuʼunoʼoboʼ: «Káajs a bineʼex. Jeʼel k-taal ta paacheʼex yéetel k-cocheeʼ». Kyriacoseʼ bin teʼ asambleaoʼ yéetel pʼáat tak chúumuk kʼiin, ¡tu yilaj u yokjaʼ u yatan!

Desde ka yáax tsikbalnaj Georgina yéetel le j-Jaajkunajoʼoboʼ, 40 jaʼaboʼob máan tak ka tu yilaj u yokjaʼ u yíicham

Desde teʼ kʼiinoʼ káaj u tratartik maas maʼalob u yatan yéetel joʼopʼ u kʼexik u modos. Desde ka yáax tsikbalnaj Georgina yéetel le j-Jaajkunajoʼoboʼ, 40 jaʼaboʼob máan tak ka tu yilaj u yokjaʼ u yíicham. ¿Baʼax áant Kyriacos? Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Jach kiʼimak in wóol tumen in wataneʼ maʼ xuʼul u meyajtik Jéeobaiʼ». Georginaeʼ ku yaʼalik: «Kex jach maʼ maʼalob u tratartikeneʼ, tin chʼaʼtuklaj maʼ u xuʼulul in meyajtik Dios. Mantatsʼ payalchiʼinajen yéetel mix juntéen tin tuklaj wa mix bikʼin u meyajtik Dios».

EʼES JATSʼUTS MODOS

Jach kʼaʼabéet xan a weʼesik jatsʼuts modos utiaʼal a wáantik a núup. Apóstol Pedroeʼ tu yaʼalaj tiʼ le atantsiloʼoboʼ: «Tsʼáabaʼex yáanal u kʼab a wíichameʼex, utiaʼal beyoʼ wa yaan tiʼ letiʼob maʼ táan u yoksaj óoltikoʼob le maʼalob péektsiloʼ, ka kʼuchuk u yoksaj óoltoʼob tu yoʼolal bix a kuxtaleʼex teʼex, kex maʼ a waʼalikeʼex mix baʼal» (1 Ped. 3:1). Juntúul kiik ku kʼaabaʼtik Christineeʼ bey tu beetiloʼ, kex beyoʼ máan yaʼab tiempo ka káaj u meyajtaʼal Dios tumen John, u yíicham. Ichil le veinte jaʼaboʼob chéen tu juunal u yatan ku meyajtik Jéeobaoʼ, Johneʼ maʼ tu yilaj wa kʼaʼabéet u natsʼkuba tiʼ Diosiʼ. Baʼaleʼ kex maʼ u kʼáat okol tiʼ junpʼéel religioneʼ, tu yileʼ Christineeʼ jach jatsʼuts u yilik baʼax ku kanik. Johneʼ ku yaʼalik: «Tin wilaj jach kiʼimak u yóol. Tumen ku páajtal u aktáantik jeʼel baʼaxakeʼ tu yáanten xan in aktáant nukuch talamiloʼob».

Christineeʼ mix juntéen tu yóotaj u obligart u yíicham u meyajt Jéeoba. Johneʼ ku yaʼalik: «Christineeʼ tu yileʼ wa ku yóotik u obligarten in meyajt Dioseʼ maas maʼ ken in beete, le oʼolal tu chaʼaj in kaanbal jujunpʼíitil yéetel le bix uts tin tʼaaneʼ». Christineeʼ ken u yil junpʼéel xook ku tʼaan tiʼ baʼaxoʼob beetaʼan tumen Dios wa tiʼ ciencia, ku jóokʼol tiʼ U Pʼíich Tulumil Kanan wa ¡Despertad! u yojel jeʼel u yutstal tu yich Johneʼ, ku yeʼesiktiʼ yéetel ku yaʼaliktiʼ: «In waʼalikeʼ jatsʼuts ken a wil lelaʼ».

Ka tu jubilartuba Johneʼ joʼopʼ u jóoʼsik u súutukil u kanáantik u jardín. Tumen minaʼan baʼax jach chiʼichnakkúuntikeʼ, káaj u tuklik baʼaloʼob yaan yil yéetel le kuxtaloʼ. Joʼopʼ u tuklik: «¿Chéen wa ka jáan anchaj kuxtal way Luʼumeʼ, wa yaan baʼax oʼolal beetaʼaboʼon?». Juntéenjeakileʼ kʼáataʼabtiʼ tumen juntúul sukuʼun wa jeʼel u xookeʼ. Johneʼ ku yaʼalik: «Tumen tsʼoʼok u káajal in creertik yaan Dioseʼ tin wóotaj xook».

Jach maʼalob maʼ tu tuklaj Christine wa mix bikʼin u meyajtaʼal Dios tumen u yíichamiʼ. Ka máan veinte jaʼaboʼob táan u payalchiʼ utiaʼal ka kʼaʼamak u jaajil tumen u yíichameʼ, tu yilaj u yokjaʼ. Bejlaʼeʼ kiʼimak u yóoloʼob táan u múul meyajtikoʼob Jéeoba. Johneʼ ku yaʼalik: «Kaʼapʼéel baʼal beet in náatsʼal tiʼ Dios. Yáaxeʼ tumen maʼalob tratartaʼabiken tumen le sukuʼunoʼoboʼ. U kaʼapʼéeleʼ tumen tsʼokaʼan in beel yéetel máax meyajtik Jéeoba, juntúul atantsil maʼ tu tusken yéetel yaanal máak, ku béeytal in kʼubik in wóol tiʼ yéetel ku beetik tuláakal tin woʼolal». Christineeʼ tu beetaj le baʼax ku yaʼalik 1 Pedro 3:1, le oʼolal tu kʼamaj yaʼab utsiloʼob.

SEMILLAʼOB KU JÓOKʼOL YÉETEL KU YICHANKIL KEN MÁANAK KʼIIN

¿Baʼax jeʼel u yúuchul wa yaan baʼax beetik u xuʼulul u xook wa máaxeʼ? Rey Salomoneʼ tu yaʼalaj: «Pakʼ a wiʼinaj [wa semilla] tu jaʼatskabil, pakʼ xan tu yoknaj kʼiin, tumen mix bikʼin bíin ojéeltaʼak máakalmáak bíin maʼalob jóokʼokiʼ, wa le ta yáax pakʼoʼ, wa le ta pachal pakʼoʼ, wa tu kaʼapʼéelal bíin maʼalobchajak» (Ecl. 11:6). Yaan máakeʼ ku máan yaʼab jaʼaboʼob utiaʼal u kʼamik u jaajil yéetel u yilik u kʼaʼabéetil u natsʼkuba tiʼ Jéeoba (Sant. 4:8). Maʼ xaaneʼ chéen ken kʼuchuk u kʼiinil a wojéeltik junpʼéel baʼax kun kiʼimakkúuntik a wóol.

Bey úuchik tiʼ juntúul kiik ku kʼaabaʼtik Alice, letiʼeʼ lukʼ tu luʼumil India utiaʼal u bin tu luʼumil Inglaterra. Tu jaʼabil 1974, káaj u xook yéetel u j-jaajkunajoʼob Jéeoba. Letiʼeʼ ku tʼaan ich hindi, baʼaleʼ taak kaʼach u maas kanik inglés. Xáanchaj táan u xook, yéetel bin tiʼ jujunpʼéel muchʼtáambaloʼob ich inglés. Kex u yojel u jaajil ku kanikeʼ, chéen uts tu tʼaan u biniʼ. Tsʼoʼoleʼ jatsʼuts u yilik taakʼin yéetel u bin tiʼ fiestaʼob. Ka máan kʼiineʼ xuʼul u xook.

Ka máan óoliʼ treinta jaʼaboʼobeʼ, Aliceeʼ tu tsʼíibtaj junpʼéel carta tiʼ Stella, le kiik tsʼáa xook tiʼoʼ. Le cartaoʼ ku yaʼalik: «Jach yaan u kiʼimaktal a wóol a wojéeltik le máax ta tsʼáaj xook tiʼ tu jaʼabil 1974, okjaʼanaj tiʼ u tsʼook asamblea tiʼ distrito anchaj [tu jaʼabil 2003]. Mix bikʼin ken in tuʼubs baʼax ta beetaj tin woʼolal. Ta pakʼaj junpʼéel semilla tin puksiʼikʼal, kex maʼ kʼuchuk kaʼach u kʼiinil in kʼubik in kuxtal tiʼ Dioseʼ, pʼáat tin tuukul yéetel tin puksiʼikʼal».

Le cartaoʼ ku yaʼalik: «Jach yaan u kiʼimaktal a wóol a wojéeltik le máax ta tsʼáaj xook tiʼ tu jaʼabil 1974, okjaʼanaj tiʼ u tsʼook asamblea tiʼ distrito anchaj [tu jaʼabil 2003]»

¿Baʼax beet u kʼexpajal u tuukul Alice? Letiʼeʼ ku yaʼalikeʼ jach lúub u yóol ka kíim u yíicham tu jaʼabil 1997. Yoʼolal leloʼ payalchiʼinaj tiʼ Dios. Mix diez minutos tsʼoʼokok u payalchiʼ ka tʼaanaj tu jool u yotoch kaʼatúul kiikoʼob ku tʼankoʼob panjabí. Letiʼobeʼ tu tsʼáajoʼobtiʼ le tratado ¿Qué esperanza hay para los seres queridos que han muerto? Tumen tu yilaj núukaʼab u payalchiʼoʼ, tu chʼaʼtuklaj u muchʼkuba yéetel le j-Jaajkunajoʼoboʼ. Baʼaleʼ ¿tuʼux ku muchʼkubaʼob? Tu kaxtaj tiʼ junpʼéel úuchben libreta u dirección le múuchʼulil panjabí tsʼaʼantiʼ tumen Stellaoʼ. Ka bin tu Najil Reinoeʼ jach maʼalob kʼaʼamik. Aliceeʼ ku yaʼalik: «Maʼ tuʼubten bix kʼaʼamikeniʼ, yéetel xuʼul u jach lúubul in wóol».

Aliceeʼ joʼopʼ u bin tiʼ tuláakal le muchʼtáambaloʼoboʼ yéetel káaj u kaʼa xook. Tsʼoʼoleʼ tu kanaj u xok yéetel u tʼan panjabí jach tubeel. Okjaʼanaj tu jaʼabil 2003. Tu tsʼoʼokbal le cartaoʼ, ku yaʼalik: «Jach diosboʼotik úuchik a pakʼik le semilla walajki veintinueve jaʼaboʼobaʼ, le bix a kuxtaloʼ jach tu yáanten».

«Jach diosboʼotik úuchik a pakʼik le semilla walajki veintinueve jaʼaboʼobaʼ, le bix a kuxtaloʼ jach tu yáanten.» (Alice)

¿Baʼax k-kanik tiʼ le baʼaxoʼob uchaʼanaʼ? K-kanikeʼ wa yaan juntúul máax taak u kaanbal yéetel kabal u yóoleʼ, Jéeobaeʼ yaan u beetik u nojochtal le semilla yaan tu puksiʼikʼaloʼ. Maʼ u tuʼubultech le baʼax tu yaʼalaj Jesusaʼ: «Le iʼinajoʼ ku jóokʼol yéetel ku nojochtal, baʼaleʼ [le j-kolnáaloʼ] maʼ u yojel bixiʼ. Baʼax ku yúuchleʼ le luʼumoʼ ku meyaj tu juunal; yáaxileʼ ku jóokʼol u sakʼabil, ku tsʼoʼokoleʼ u yiʼij, tu tsʼookeʼ u neekʼ u yiʼij» (Mar. 4:27, 28). Le semillaoʼ «tu juunal» ku nojochtal yéetel jujunpʼíitil u yúuchul. Maʼ u tuʼubultecheʼ mix juntúul j-kʼaʼaytaj u yojel bix kun nojochtal le semillaoʼ. Le oʼolal tsʼáa a wóol paakʼal, tumen beyoʼ maʼ xaaneʼ yaan u yaʼabtal a jooch.

Maʼ a tuklik wa maʼ ken u yáantech le payalchiʼoʼ. Georgina yéetel Christineeʼ maʼ xuʼul u payalchiʼobiʼ. Le oʼolal wa ka payalchiʼ mantatsʼ yéetel maʼ ta tuklik wa mix bikʼin kun kʼambil u jaajileʼ, «ku máanbal tsʼeʼetsʼek kʼiineʼ» maʼ xaaneʼ jeʼel a kaʼa ilik le «waaj» ta pulaj yóokʼol jaʼoʼ (Ecl. 11:1; Rom. 12:12).