Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Bix jeʼel u yutskíintaʼal le talamiloʼob ku yantal ichil le tsʼokaʼan u beeloʼoboʼ

Bix jeʼel u yutskíintaʼal le talamiloʼob ku yantal ichil le tsʼokaʼan u beeloʼoboʼ

Tsolnuʼukoʼob utiaʼal le familiaʼoboʼ

Bix jeʼel u yutskíintaʼal le talamiloʼob ku yantal ichil le tsʼokaʼan u beeloʼoboʼ

Fernandoeʼ ku yaʼalik: «Le ka tsʼoʼok k-beeleʼ, teen yéetel Saraeʼ* binoʼon kajtal tu yotoch in taataʼob. Utéenjeakileʼ, u novia in sukuʼuneʼ tu yaʼalajten ka in bis tu yotoch yéetel in coche. Teen túuneʼ tin waʼalaj jeʼel in biskeʼ, ka tin bisaj xan in chan hijo utiaʼal u láakʼintkoʼon. Baʼaleʼ le ka suunajen tin wotocheʼ, tin wilaj jach tsʼíikilnajaʼan Sara. Joʼopʼ k-baʼateltʼaan yéetel tu táan in láakʼoʼobeʼ tu yaʼalaj jach mujeriegoen. Leloʼ tu beetaj in pʼuʼujul ka joʼopʼ in waʼaliktiʼ baʼaloʼob tu beetaj xan u maas pʼuʼujul».

Saraeʼ ku yaʼalik: «Yaʼab baʼaxoʼob beet in pʼuʼujul. Jach chiʼichnaken kaʼachi tumen jach kʼojaʼan k-chan hijo, tsʼoʼoleʼ jach teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ minaʼantoʼon taakʼin. Le oʼolal tsʼíikilnajen le ka tin wilaj u bin Fernando u bis u novia u sukuʼun bey xan úuchik u bisik k-chan hijo. Le oʼolal ka suunajeʼ, tiʼ waʼalajtiʼ bix in wuʼuykimba. Tiʼ túun káaj k-baʼateltʼaaniʼ, tin waʼalaj baʼal tiʼ yéetel tu yaʼalaj xan ten baʼal. Baʼaleʼ ka tsʼoʼokeʼ, jach maʼ maʼalob tin wuʼuyilimbaiʼ».

* Kʼexaʼan u kʼaabaʼob.

WA KU baʼateʼel utúul íichamtsil yéetel u yataneʼ, ¿u kʼáat wa u yaʼal maʼ u yaabiltmubaʼobiʼ? Maʼatech. Fernando yéetel Sara le máaxoʼob tsʼoʼok k-aʼalikoʼ jach u yaabiltmubaʼob. Baʼaleʼ, tak le tsʼokaʼan u beeloʼob táan u bin utsil tiʼoboʼ, yaan kʼiineʼ ku yantal talamil tiʼob.

Baʼaleʼ ¿baʼaxten ku yantal kʼuuxilil, yéetel baʼax unaj a beetik utiaʼal maʼ u xuʼulul a biskaba maʼalob yéetel a núup? Unaj a beetik le baʼax ku yaʼalik Dios teʼ Bibliaoʼ, tumen letiʼ beet u yantal le tsʼoʼokol beeloʼ (Génesis 2:21, 22; 2 Timoteo 3:16, 17).

Unaj a wilik baʼax beetik u yantal le kʼuuxililoʼ

Óoliʼ tuláakal le máaxoʼob tsʼokaʼan u beeloʼoboʼ u kʼáat u bisubaʼob maʼalob bey xan yéetel yaabilaj. Baʼaleʼ, le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ tuláakloʼon kʼeban wíinkoʼon «yéetel náach yaniloʼo[n] tiʼ u nojbeʼenil Jajal Dios» (Romailoʼob 3:23). Le oʼolaleʼ, ken yanak kʼuuxilileʼ, maʼ xaaneʼ ku talamtal k-controlartikba. Maʼ xaaneʼ, yaan máax jeʼel u joʼopʼol u yaʼalik baʼal wa u sakach tʼaaneʼ (Romailoʼob 7:21; Efesoiloʼob 4:31). Baʼaleʼ ¿baʼax jeʼel u beetik u yantal kʼuuxilileʼ?

Yaan kʼiineʼ jelaʼan bix u tsikbal le íichamtsil tiʼ bix u tsikbal le atantsiloʼ. Jeʼex Sandraeʼ, ku yaʼalik: «Le táant u tsʼoʼokol k-beeloʼ tin tsʼáaj cuenta jejeláas bix k-kʼáat tsikbalt le baʼaxoʼob ku yúuchultoʼonoʼ. Teneʼ utstintʼaan in wojéeltik baʼax úuchi, baʼaxten yéetel bix úuchik. Baʼaleʼ in wíichameʼ chéen u kʼáat u yojéelt baʼax ken k-beete».

Lelaʼ maʼ chéen tiʼ Sandra ku yúuchliʼ. Yaan íichamtsiloʼob wa atantsiloʼobeʼ u kʼáatoʼob tʼaan yoʼolal le talmil anchajoʼ, baʼaleʼ u núupoʼobeʼ maʼ u kʼáatoʼobiʼ. Yaan oraeʼ, utúuleʼ u kʼáat tsikbal baʼaleʼ le uláakʼoʼ maʼatech. ¿Bey wa u yúuchultech yéetel a núupoʼ? ¿Yaan wa kʼiin a kʼáat tsikbal baʼaleʼ a núupeʼ maʼatech?

Le bix líiʼsaʼanik máakoʼ jeʼel xan u talamkúuntik u naʼatkuba máak yéetel u núupeʼ. Javier, utúul máak cinco jaʼaboʼob tsʼoʼokok u beeleʼ, ku yaʼalik: «Ichil in familiaeʼ maʼ suuk k-sen tsikbaliʼ yéetel ku talamtaltoʼon k-tsikbaltik baʼaxoʼob ku yúuchultoʼon. Lelaʼ jach ku beetik u chiʼichnaktal in watan. Ichil u familiaeʼ suukaʼan u jach tsikbaloʼob, le oʼolal tiʼ letiʼeʼ maʼatech u talamtal u yaʼalikten baʼax ku yúuchultiʼ».

¿Baʼaxten unaj a wilik a wutskíintik le talamiloʼoboʼ?

Tsʼoʼok u yilaʼaleʼ, maʼ letiʼe u sen yaʼalaʼal «In yaabiltmech» beetik u yantal kiʼimak óolal ichil le máaxoʼob tsʼokaʼan u beeloʼoboʼ. Mix letiʼe u tsʼoʼokbesik u tsʼíibolaloʼoboʼ mix letiʼe u yantaltiʼob taakʼinoʼ. Baʼax jeʼel u taasik kiʼimak óolal tiʼobeʼ, letiʼe u kanik u múul utskíintkoʼob le talamiloʼob ku yantaltiʼoboʼ.

Jesuseʼ tu yaʼaleʼ, Dios nupik le máaxoʼob ku tsʼoʼokol u beeloʼoboʼ, maʼ utúul wíinikiʼ (Mateo 19:4-6). Bey túunoʼ le máaxoʼob tsʼokaʼan u beeloʼob ku biskubaʼob maʼaloboʼ ku beetkoʼob u kiʼimaktal u yóol Dios. Baʼaleʼ wa le íichamtsil maʼ tu yaabiltik u yatanoʼ, Jéeobaeʼ maʼ ken u yuʼub u oracionoʼob (1 Pedro 3:7). Yéetel wa le atantsil maʼ tu yeʼesik tsiikil tiʼ u yíichameʼ, u jaajileʼ maʼ táan xan u tsikik Jéeoba, le máax tsʼáa le íichamtsil utiaʼal u nuʼukt le familiaoʼ (1 Corintoiloʼob 11:3).

Maʼalob tsolnuʼukoʼob: pʼat le modosoʼob beetik maʼ a biskabaʼex maʼalobiloʼ

Kex jelaʼan bix a tsikbaleʼex yéetel kex jelaʼan bix líiʼsaʼanileʼexeʼ, utiaʼal ka a wuskíinteʼex le talamiloʼob ku yantalteʼexoʼ unaj a beetkeʼex le baʼax ku kaʼansik le Bibliaoʼ. Maʼalob ka a tukult lelaʼ:

«¿Kin wilik wa maʼ in sutik u jeel?» Le Bibliaoʼ ku yaʼalik: «Wa ka beetik u pʼuʼujul uláakʼ máakeʼ, maʼ tu jechik yaan a baʼateleʼex» (Proverbios 30:33). ¿Baʼax u kʼáat u yaʼal lelaʼ? Jeʼex ken úuchuk tʼaan tiʼ bix unaj u xuʼupul le taakʼinoʼ («Maʼ unaj k-sen xuʼuxupik yaʼab taakʼin tiʼ baʼaloʼob maʼ kʼaʼabéettakiʼ»), jeʼel u beetik u baʼateltʼaan máakeʼ («¿Maʼ wa tu páajtal u jáawal a sen xuup?»). Jeʼex u yaʼalik le Bibliaoʼ wa a núup ku yaʼaliktech baʼaloʼob jeʼel u beetik pʼuʼujuleʼ, maʼ xaaneʼ jeʼel u taaktal a sutik u jeel tiʼeʼ. Baʼaleʼ, wa ka beetkeʼ yaan a kúumleʼex maas baʼateʼel.

Jach jaaj le baʼax tu tsʼíibtaj Santiago teʼ Bibliaoʼ: «¡Bukaʼaj nukuch kʼáaxoʼob ku páajtal u tóokaʼal yéetel jumpʼéel chan kʼáakʼ! U yaakʼ wíinikeʼ jumpʼéel kʼáakʼ» (Santiago 3:5, 6). Wa le máaxoʼob tsʼokaʼan u beeloʼob maʼ tu kanáantik baʼax ku yaʼalikoʼoboʼ, upʼéel chan kʼuuxilileʼ jeʼel u suut nojoch baʼatelileʼ. Wa cada ku yúuchul beyoʼ, jeʼel u jáawal u yaabilkubaʼobeʼ.

Maʼ sutik u jeʼel baʼax ku yaʼalaʼaltech, baʼaxeʼ beet jeʼex tu beetil Jesuseʼ. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ «le ka poʼochʼeʼ maʼ tu núukaj yéetel poochʼiloʼobiʼ» (1 Pedro 2:23). Upʼéel bix jeʼel u xuʼulul le kʼuuxililoʼ letiʼe ka u chʼaʼa máak en cuentai bix u tuukul u núup yéetel ka u kʼáat perdón wa yaan baʼax maʼ maʼalob tu beetajiʼ.

_______

JEʼEL U PÁAJTAL A BEETIK BEYAʼ. Ken kaʼa baʼateltʼaanakeʼexeʼ, tukulte: «¿Baʼaxten maʼ tin chʼaʼik en cuenta le baʼax ku tuklik in núupoʼ? ¿Yaan wa baʼax tin beetaj utiaʼal ka maas nojochchajak le talamiloʼ? ¿Baʼaxten maʼ tin k-kʼáatik perdón yoʼolal le baʼax tsʼoʼok in beetkoʼ?»

_______

«¿Maʼatech wa in chʼaʼik en cuenta bix u yuʼubkuba in núup?» Le Bibliaoʼ ku yaʼalik: «Kuxleneʼex tuláakaleʼex ichil jumpʼéeliliʼ tuukul bey xan yéetel chʼaʼa óotsilil ta baatsileʼex» (1 Pedro 3:8). Yaʼab máaxeʼ maʼ tu beetik le baʼax ku yaʼalik le tekstoaʼ, maʼ xaaneʼ tumen maʼ tu tsʼáaik cuenta bix u tuukul wa bix u yuʼubkuba u núup. Maʼ xaaneʼ, wa maʼ jach chiʼichnakech yoʼolal upʼéel baʼax jach chiʼichnakkúuntik a núupeʼ, jeʼel a waʼaliktiʼeʼ: «Jach ka patkaba». Baʼaleʼ ¿máasaʼ mix máak jeʼel u yuʼubikuba maʼalobil wa ka aʼalaʼaktiʼ beyoʼ? Le íichamtsiloʼob yéetel le atantsiloʼoboʼ unaj u yuʼubkubaʼob yaabiltaʼanoʼob yéetel ku naʼataʼal bix u yuʼubkubaʼob.

U taaskuba máak nojbaʼalileʼ jeʼel xan u beetik maʼ u chʼaʼik en cuenta bix u yuʼubkuba u núupeʼ. Le máax ku taaskuba nojbaʼalileʼ ku mixbaʼalkúuntik u maasil utiaʼal ka tuklaʼak maas maʼalob letiʼ. Maʼ xaaneʼ utiaʼal u mixbaʼalkúuntik u maasileʼ ku tsʼáaik u pat kʼaabaʼob wa ku yaʼalik baʼal tiʼob. Bey u beetik kaʼach le fariseoʼob yéetel le sacerdoteʼob tu kʼiiniloʼob Jesusoʼ. Wa yaan máax ku tuklik maʼ maʼalob baʼax ku beetkoʼobeʼ, kex tak utúul tiʼ letiʼobeʼ, ku kʼeykoʼob yéetel ku yaʼalkoʼob baʼal tiʼ (Juan 7:45-52). Baʼaleʼ, Jesuseʼ maʼ bey tu beetiliʼ, letiʼeʼ tu naʼataj bix u yuʼubkuba le máaxoʼob tu natsʼubaʼob tu yiknaloʼ (Mateo 20:29-34; Marcos 5:25-34).

Techeʼ, ¿baʼax ka beetik ken u yaʼaltech a núup baʼax chiʼichnakkúuntik? ¿Ka weʼesik wa yéetel baʼaxoʼob ka waʼalik ka naʼatik baʼax ku yúuchultiʼ? ¿Wa ka weʼesik maʼ ta beetik u cuentai le baʼax ku yúuchultiʼoʼ?

_______

JEʼEL U PÁAJTAL A BEETIK BEYAʼ. Teʼ semanaʼob ku taaloʼoboʼ, ilawil bix a tʼanik a núup. Wa ka wilik maʼ maʼalob a tʼanik yéetel wa ka mixbaʼalkúuntik yéetel baʼax ka waʼalikeʼ, ilawil a kʼáatik perdón teʼ súutuk jeʼeloʼ.

_______

¿Kin tuklik wa chéen táan u kaxtik u yutsil in núup? «[Jobeʼ], maʼ chéen kunel u meyajtikech yéetel chúukaʼan óolaliʼ. Techeʼ, maʼ ta chaʼik u beetaʼal mix baʼal tiʼ letiʼ, mix tiʼ u láakʼtsiloʼob, mix tiʼ le baʼaloʼob yantiʼob[oʼ].» (Job 1:9, 10.) Yéetel le tʼaanoʼobaʼ, Satanaseʼ tu tsʼáaj naʼatbileʼ Jobeʼ ku meyajtik Dios chéen utiaʼal u kaxtik u yutsil.

Le íichamtsil wa le atantsiloʼ maʼ unaj u tuklik wa chéen táan u kaxtik u yutsil u núupiʼ. Jeʼex wa a núup ku beetik wa baʼax ta woʼolaleʼ, ¿ka tuklik wa yaan baʼax u kʼáat le oʼolal tu beetaj? Wa a núup ku yaʼalik wa ku beetik upʼéel baʼal maʼ maʼalobeʼ, ¿ka jáan tuklik wa mantatsʼ bey u beetikoʼ? ¿Ka jáan ilik wa a tsʼáaik ta lista le baʼax tsʼoʼok u beetikoʼ?

_______

JEʼEL U PÁAJTAL A BEETIK BEYAʼ. Beet upʼéel lista tiʼ le maʼalob baʼaloʼob tsʼoʼok u beetik a núup ta woʼolaloʼ, yéetel tsʼíib xan baʼax maʼalob tuukulil yanchajtiʼ le ka tu beetoʼ.

_______

Le apóstol Pablooʼ tu tsʼíibtaj: «Le máax yaan u yaakunajeʼ [...] maʼ tu chʼaʼakʼuxtik mix máak» (1 Corintoiloʼob 13:4, 5). Máax yaan u yaabilajeʼ ku tsʼáaik cuenta baʼax maʼ maʼalob ku beetaʼaltiʼ, baʼaleʼ maʼatech u chʼaʼik en cuentai. Pabloeʼ tu yaʼalaj xaneʼ le yaabilajoʼ «tuláakal baʼax ku yoksaj óoltik» wa ku creertik (1 Corintios 13:7, LTN). Lelaʼ maʼ u kʼáat u yaʼal wa nuum le máax ku yeʼesik u yaabilajoʼ, baʼaxeʼ maʼatech u tuukul kʼaas yoʼolal u maasil. Le yaabilajoʼ ku beetik k-confiar tiʼ u maasil. Le Bibliaoʼ ku yaʼaliktoʼon ka yanaktoʼon upʼéel yaabilaj ku péekskoʼon k-perdonar u maasil yéetel maʼ k-tuukul kʼaas tu yoʼolaloʼob (Salmo 86:5; Efesoiloʼob 4:32). Wa le íichamtsil yéetel le atantsil ku yeʼeskoʼob upʼéel yaabilaj beyaʼ, yaan u yantaltiʼob kiʼimak óolal ichil u kuxtaloʼob.

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 28]

TUKULTE

[U tsolajil le oochel teʼ táan juʼun 28]

¿Baʼax maʼ maʼalob tu beetaj le íichamtsil yéetel le atantsil ku yaʼalaʼal tu káajbal le xookaʼ?

¿Baʼax unaj in beetik utiaʼal maʼ u yúuchulten bey yéetel in núupoʼ?

¿Máakalmáak tiʼ le baʼaxoʼob tsʼoʼok u yaʼalaʼal unaj in wilik in maas beetkoʼ?