Xeen tiʼ baʼax ku taasik

LE PAALALOʼOBOʼ TAAK U YOJÉELTIKOʼOB

¿Baʼax jeʼel in beetik wa maʼ taak u seguer in kuxtaliʼ?

¿Baʼax jeʼel in beetik wa maʼ taak u seguer in kuxtaliʼ?

 Jonathan, yaan 17 años tiʼeʼ ku yaʼalik: «Walajki wa jaypʼéel añoseʼ jach yaanten kaʼach ansiedad. Le baʼax ku yúuchultenoʼ bey jeʼex junpʼéel kʼáakʼ ku tóochʼbal ichil tiʼ teen yéetel maʼ tu páajtal in tupikeʼ. Yaan kʼiineʼ tin tuklaj in kíimskinba, maʼ tumen wa taak u xuʼulul in kuxtaliʼ, chéen taak kaʼach u xuʼulul in muʼyaj».

 Tiʼ junpʼéel encuesta beetaʼabeʼ kʼáataʼab tiʼ óoliʼ 14,000 paalaloʼob ku binoʼob secundaria wa tsʼoʼok u tuklik u kíimskubaʼob teʼ tu tsʼook añoaʼ, a juntúul tiʼ cada cincoeʼ tu yaʼalaj tsʼoʼokiʼ. Wa teech táan a tuklik mix baʼal u biilal u seguer a kuxtaleʼ, ¿baʼax jeʼel u páajtal a beetkeʼ?

  •   Tukult tubeel. Maʼ a jáajan chʼaʼik junpʼéel decisión, kex ka a wuʼuy bey táan u pech’kech a problemaseʼ yaan baʼaxoʼob jeʼel u yáantkech utiaʼal a aktáantikeʼ.

 ¿Ka wuʼuyik wa bey saatlech tiʼ junpʼéel lugar yéetel maʼ ta kaxtik baʼax bejil jeʼel a biskeʼ? Yaan horaeʼ le bix a wuʼuyikabaoʼ jeʼel u beetik a tuklik minaʼan u soluciónil le problemas ka máansikoʼ. Pero wa ka wáantaʼaleʼ yaan a wilik maas séeb jeʼel a kaxtik le bej unaj a biskoʼ.

  •  Teksto jeʼel u yáantajeʼ: «Jejeláas bix k-sen peʼechʼel, chéen baʼaleʼ maʼatech k-peʼechʼel ka tak pʼáatak junpuliʼ maʼ tu páajtal k-péek; ku pʼáatal maʼ k-ojel baʼax jeʼel k-beetkeʼ, chéen baʼaleʼ maʼatech k-pʼaʼatal x-maʼ áantajil» (2 Corintios 4:8).

     Baʼax jeʼel u páajtal a beetkeʼ: Wa ka wuʼuyik deporsi taak a kíimskabaeʼ ilawil a kaxtik áantaj. Jeʼel u páajtal a tʼaan tiʼ teléfono teʼ tuʼux ku yáantaʼal le máaxoʼob utiaʼal maʼ u kíimskubaʼoboʼ, wa maʼeʼ jeʼel u páajtal xan a bin tiʼ urgencias tiʼ junpʼéel hospitaleʼ teʼeloʼ yaan máaxoʼob jeʼel u yáantkechoʼobeʼ.

  •   Tsikbalnen yéetel wa máax. A familia wa a amigoʼobeʼ jach u yaabiltmechoʼob yéetel jeʼel u yáantkechoʼobeʼ. Chéen baʼaleʼ kʼaʼabéet a tsikbaltiktiʼob baʼax ku yúuchultech wa maʼeʼ maʼ ten u yojéeltoʼob.

 Yaan máaxoʼobeʼ ku usarkoʼob lentes utiaʼal u sáasiltal u paakatoʼob, jeʼex le lentes ku yáantik máak utiaʼal u paakat maʼaloboʼ juntúul a amigoeʼ jeʼel u yáantkech a wil bix jeʼel a wutskíintik a problemaseʼ yéetel jeʼel u yáantkech utiaʼal u taaktal u seguer a kuxtaleʼ.

  •  Teksto jeʼel u yáantajeʼ: «Juntúul jach maʼalob amigoeʼ, [...] tu kʼiinil táan u muʼyaj máakeʼ letiʼeʼ bey juntúul sukuʼuneʼ» (Proverbios 17:17).

     Baʼax jeʼel u páajtal a beetkeʼ: Utiaʼal a káajsik a tsikbaltik baʼax ku yúuchultecheʼ maʼ xaaneʼ jeʼel u páajtal a waʼalikeʼ: «Últimamenteeʼ táan u máan baʼaloʼob maʼ maʼalobtak tin tuukuliʼ, ¿jeʼel wa u páajtal in tsikbaltiktecheʼ?». Wa maʼeʼ jeʼel u páajtal xan a waʼalikeʼ: «Yáanten jujunpʼéel problemaʼob pero maʼ tu páajtal in wutskíintik tin juunal, ¿jeʼel wa a wáantkeneʼ?».

  •   Xeen yiknal doctor. Yaan kʼojaʼaniloʼob jeʼex le ansiedad wa le depresiónoʼ jeʼel u beetkoʼob u taaktal u xuʼulul u kuxtal máakeʼ. Chéen baʼaleʼ yaan tratamientoʼob tiʼ le kʼojaʼaniloʼob beyoʼ.

 Kéen tsaʼayak seʼen tiʼ máakeʼ ku pʼáatal maʼ taak u janaliʼ, ken tsaʼayak xan depresión tiʼ máakeʼ yaan horaeʼ ku pʼáatal maʼ taak u seguer u kuxtaliʼ, u maʼalobileʼ yaan tratamiento tiʼ le kaʼapʼéel kʼojaʼaniloʼobaʼ.

  •  Teksto jeʼel u yáantajeʼ: «Le máaxoʼob toj u yóoloʼoboʼ maʼ kʼaʼabéettiʼob juntúul doctoriʼ, chéen baʼaleʼ le máaxoʼob kʼojaʼanoʼoboʼ kʼaʼabéettiʼob» (Mateo 9:12).

     Baʼax jeʼel u páajtal a beetkeʼ: Weenen maʼalob, beet ejercicio yéetel jaant baʼaloʼob jeʼel u beetik utsil tiʼ a wíinklileʼ tumen wa ka kʼojaʼantaleʼ jeʼel u afectartik le bix a wuʼuyikabaoʼ bey xan le bix a wilik le kuxtaloʼ.

  •   Orarnen tiʼ Dios. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ «Dioseʼ maas nojoch tiʼ k-puksiʼikʼal yéetel u kʼaj óol tuláakal le baʼaloʼoboʼ» (1 Juan 3:20). Maʼalob ka a wil a orar tiʼ Jéeoba desde bejlaʼeʼ, tsʼoʼoleʼ ilawil xan a tʼanik tu kʼaabaʼ yéetel tsikbalttiʼ jach bix a wuʼuyikaba.

 Jujunpʼéel problemaʼobeʼ jach aaltakoʼob utiaʼal ka a bis chéen ta juunal. Jéeoba, le máax beetechoʼ, jach u kʼáat u yáantech a bise.

  •  Teksto jeʼel u yáantajeʼ: «Aʼaleʼex tiʼ Dios ich oración tuláakal baʼax a kʼáateʼex. Bey túunoʼ le jeetsʼelil maʼ tu páajtal u naʼataʼal tumen wíinik ku tsʼáaik Diosoʼ, yaan u kanáantik a puksiʼikʼaleʼex yéetel a tuukuleʼex» (Filipenses 4:6, 7).

     Baʼax jeʼel u páajtal a beetkeʼ: Aparte tiʼ a tsikbaltik tiʼ Jéeoba baʼaxoʼob ku yúuchultecheʼ, tuukulnen tiʼ jujunpʼéel baʼaxoʼob jeʼel u péeksikech a tsʼáa u graciasil tiʼ letiʼ bejlaʼeʼ (Colosenses 3:15). A tsʼáaik u graciasil yoʼolal le baʼaxoʼob yaantechoʼ jeʼel u yáantkech utiaʼal u kiʼimaktal a wóoleʼ.

 Wa ka wuʼuyik bey mix baʼal u biilal a kuxtaleʼ kaxt áantaj. Lelaʼ bey tu beetil Jonathan, le máax t-chʼaʼchiʼitaj tu káajbaloʼ, letiʼeʼ ku yaʼalik: «Anchaj in tsikbal yaʼab u téenel yéetel in taataʼob bey xan in bin yiknal doctor, bejlaʼeʼ maas maʼalob in wuʼuyikinba. Kex yaan kʼiin ku lúubul in wóoleʼ xuʼul in tuklik in kíimskinba».

a Le encuestaaʼ beetaʼab tu añoil 2019 tumen le Centros para el Control y la Prevención de Enfermedades de Estados Unidos.